100 – orkestri parim iga
Kristjan Hallik: „Värskuse hoidmine ja sümfoonilises muusikas eri muusika tutvustamine on kindlasti üks oluline asi. ERSO on selles osas suisa maailmas üks väljapaistvamaid.“
100 – orkestri parim iga
Õppimiskohustusest nii- ja naapidi
Suurkujude suvi
Käsiraamat kui arendusabi
Kuidas nullist elav linnaruum üles ehitada? Kuidas luua tingimused, millest kunagi kasvab välja isejuhtiv ja aktiivne asum?
Kui Narva maantee oleks mõeldud inimestele
Tänav ei ole transpordikoridor, vaid paik, kus kohtutakse naabrite, kohvikupidajate ja võõrastega. Narva maantee täidab praegu pelgalt esimest eesmärki.
Kõik kindel haihtub õhku
Linnaruumi puudused – eraldatus, määramatus, ajutisus, müra ja kontrollimatus – loovad tingimused uuteks kultuuri- ja sotsiaalseteks nähtusteks.
DIY-klubid pole lahendus
DIY-kohad ja DIY-kultuur ei paku tavalistele kommertsalustel toimetavatele alternatiivmuusikaklubidele vastukaalu.
Maailma suurima kultuurifestivali korraldajad: Tallinn võiks meile konkurentsi pakkuda
Tallinn ja siinne fringe-festival võiks saada suure alternatiivesinemiste võrgustiku osaks.
Vargamäe igavik saunanaise silmades
„Vargamäe valvur“ on Urmas Lennuki näidend ja Vallo Kirsi lavastus „Tõe ja õiguse“ I osa põhjal, ajendiks väärikas tähtpäev: romaani esmailmumisest täitub tänavu sajand.
Mitmehäälne laul Sipirja lastest
Ingomar Vihmari muusikaline lavastus „Laul Sipirja lastest“ on kui mitmehäälne laul, mis on rohkem kui eraldi häälte summa. Suurepärane ansamblimäng.
Christopher Nolani „Odüsseia“
Üks Nolani „Odüsseia“ kriitik on iseloomustanud filmi kui kangelaseepost ilma kangelaseta, kuid Odysseuse kangelaslikkus seisneb just nimelt selles, et lõpuks jõuab ta koju.
Kolmas element
Christian Petzold: „Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis mängitakse minuga, siis ma vihkan seda.“
Eesti äär ja Eesti süda
Juhan Liivi muuseumis lahati eesti kirjanduse päevakajalisi teemasid ja valiti taas aasta kirjanik.
Lüngad „Bernarda Alba maja“ autori eluloos ja tema maastik
Federico García Lorca maastikku on loonud nii sõbrad kui ka vaenlased, soovides seda ise tunnistada või mitte.
Värskes numbris
Esiküljel ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik. Foto Piia Ruber.
Arvamus
- Kaarel Tarand Klubisport kuivab kokku
- Helin Puksand Õppimiskohustusest nii- ja naapidi
- Tambet Kaugema Suurkujude suvi
Muusika
- Maria Mölder 100 – orkestri parim iga
- Mart Niineste DIY-klubid pole lahendus
Arhitektuur
- Merle Karro-Kalberg Käsiraamat kui arendusabi
- Kristina Lillepea Kui Narva maantee oleks mõeldud inimestele
- Katriin Maitsalu Kõik kindel haihtub õhku
Teater
- Andrei Liimets Maailma suurima kultuurifestivali korraldajad: Tallinn võiks meile konkurentsi pakkuda
- Pille-Riin Purje Vargamäe igavik saunanaise silmades
- Peep Ehasalu Mitmehäälne laul Sipirja lastest
Film
- James Thurlow Christopher Nolani „Odüsseia“
- Tristan Priimägi Kolmas element
Kirjandus
- Elle-Mari Talivee, Mari Niitra Eesti äär ja Eesti süda
- Merilin Kotta Lüngad „Bernarda Alba maja“ autori eluloos ja tema maastik
- Peeter Sauter Vana värk uues kuues
- Kaarel Aadli tühjast tüli
Teadus
- Heldur Sander Üks kask meil kasvab õues läbi aja
- Herdis Fridolin Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus
- Kuulo Kalamees 15. IV 1934 – 6. VIII 2026
Kunst
- Andrus Laansalu Kas nad kirjutavad meile?
- Juhan Raud Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus
- Liisa Mudist Häbi, teisesus ja armastus
Sotsiaalia
- Tiia Kõnnussaar Tõde, õigus ja kodanikuühiskond
- Isabel Mari Jezierska Olen selle poolt, et inimene saaks teise võimaluse
Lõpulugu
- Aurora Ruus Kodus või võõrsil
Minu mäng
- Isabel Mari Jezierska Elusamus
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Vana värk uues kuues
Kui eksistentsialistid näevad surmtõsiselt vaeva, et eksistentsi absurdiga leppida, siis Gregor Elmi sugustele on see kukepea.
Üks kask meil kasvab õues läbi aja
Aru- ja sookask on mitmekesiste kasutusvõimalustega puuliigid, mis on koos meiega siia väikesele maalapile tulnud ja siin kanda kinnitanud.
Kesktee kui inimese ja looduse tasakaaluseadus
Kesktee inimese ja looduse tasakaaluseadusena ei ole abstraktne budistlik idee, see on praktiline juhis nii argielus kui ka suuremate otsuste tegemisel.
Kas nad kirjutavad meile?
Kas meil on mingi võimalus kohtuda nende arusaamatute teistega, keda Peeter Laurits meile vilksamisi näitab?
Surnud plöga ja mängulise vastupanu võimalus
Näitusega uuritakse väga tabavalt (ja tundlikult) kultuuri, pärimuse ja inimüleste jõudude omavahelisi suhteid tänapäeva hiliskapitalismi tingimustes.
Häbi, teisesus ja armastus
On hea näha pornograafiat käsitlevat näitust, mis ei ole oma objekti suhtes läbinisti kriitiline, kuid kus pole samal ajal tõrjutud keerulisi teemasid.
Tõde, õigus ja kodanikuühiskond
Tselluloositehase saaga läheb ajalukku kui hea näide kollektiivsest ajust: kogukond ja teadlased tabasid ära projekti fundamentaalsed vead.
Olen selle poolt, et inimene saaks teise võimaluse
Ei saa nõustuda mõttega, et inimesele annab uue võimaluse aeg. Aeg võib aidata haavadel armistuda, kuid mõistmist see iseenesest ei sünnita.
Kodus või võõrsil
Isegi nende muusikute puhul, kellele Eesti päritolu on oluline identiteedi osa, ei tähenda see veel soovi siin elada ja tegutseda.
