Galeriis Meie Aja Kangelane avatakse fotonäitus Performachine

Foto autor Erik Alalooga

Foto autor Erik Alalooga

Galeriis Meie Aja Kangelane (Puiestee 8, Luunja alevik; Tartumaa)  avatakse fotonäitus Performachine 21. mai kell 18.
Fotonäitus Performachine annab ülevaate aastatel 2011–2013 Erik Alalooga eestvedamisel toimunud performance´i, eksperimentaalteatri ning  muusikaprojektidest. Tema juhtimisel Eesti Kunstiakadeemias lühikest aega tegutsenud tegevuskunstide osakond taasalgatas diskussiooni tehnoloogilise teatri positsiooni ja kandevõime üle. Selle käigus viidi läbi nii avalike esinemistega lõppenud akadeemilisi eksperimentaalkursuseid kui ka täisprofessionaalseid etendusi ning kontserte. Galeriis Meie Aja Kangelane eksponeeritakse tosinkonda suureformaadilist fotot, mis lisaks ajaloolise dokumendina omavad ka esteetilist fotokunstilist väärtust.
Näitus Performachine dokumenteerib läbi esteetilise prisma:
„Odüsseuse vibu“ – esietendus 2011, Polymeri Kultuuritehases
„Kinemaatline müsteerium“ – esietendus 2012, Polymeri Kultuuritehas
„Materjali vastupanu“ – esietendus 2012, Kanuti Gildi SAAL
Postinstrumentum – heliperformance´ifenomen, mis sisaldab nii eksperimentaalmuusikakollektiivi kui ka altervatiivset muusikahariduspõhimõtteid.
Tehnoloogiline teater määratleb suhteid füüsilise tegevuse, dramaturgilise struktuuri ja tehnoloogia vahel uurides masina (laias tähenduses) siserütme. Masin oma tehnilise karakteristika ja „anatoomiaga” loob aluse etenduse struktuurile, leides käsitlust subjekti, mitte objektina. See eeldab lahtiütlemist harjumuspärasest antropotsentristlikust suhteskeemist tehnoloogiaga ümberkäimisel. Lihtsustatud küsimus, mille tehnoloogiline teater esitab kõlab: „Kuidas hakkavad meid nii lavaruumis kui ka mujal ümbritsevad seadmed töötama siis, kui neile ei rakendata dramaturgilist survet?
„Tehnoloogilise teatri esimese tulemise“ peaideoloog oli Andrus Laansalu ehk Andreas W, kes 15 aastat tagasi koos mõttekaaslastega Tartu Teatrilaboris hakkas süstemaatiliselt analüüsima tehnika ning teatri orgaanilise sünteesi võimalikkust. Tehnoloogilise teatri teine tulemine dateerub selle sajandi esimese dekaadi lõppu, kui Andreas W ning Erik Alalooga ühelt poolt ning MIMproject teiselt poolt tehnika loomeprotsessis taas subjektiseisusesse tõstsid. Tänaseks on tehnoloogilise teatri teemal kaitstud kaks magistritööd Eesti Kunstiakadeemias (Henri Hütt, 2013 tegevuskunstide õppetool ning Urmas Lüüs,  2014 metallikunsti osakond) ning bakalaureusetöö Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal (Evelyn Raudsepp, 2013). See annab aimu sellest, et tehnoloogiline teater on ammu väljunud marginaalsest nohikute eskapismiharrastusest arvestavaks jõuks etenduskunstide maastikul.
Näituse kuraator on Erik Alalooga.
Rohkem teavet:
https://performachine.wordpress.com/
https://postinstrumentum.wordpress.com/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar