Wiedemanni konverentsil kohtuvad vaim ja vägi

22.‒24. aprillil toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III“, mis seekord johtuvalt Eesti Vabariigi 100. aastapäevast on mahukam ja suurejoonelisem.

Konverents leiab aset kolmel päeval Väike-Maarjas ja Rakveres.

Konverents algab 22. aprillil Väike-Maarjas, kus avatakse Georg Lurichi mälestussammas ja Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik istutab Väike- Maarja keeletammikusse omanimelise tamme. Pärast seda  jätkub päev asjakohaste ettekannetega ning kohtuvad nii vägi kui vaim – Lurich ja Wiedemann. Lurichi teemal räägivad spordiajakirjanik ja kunagine kange spordimees Paavo Kivine ning Lurichi fondi halduskogu liige Raul Rebane. Rahvusvahelise keelekonverentsi avapäeva ettekanded peavad Reet Kasik ja Emili kooli direktor Indrek Lillemägi.

  1. ja 24. aprillil jätkub konverents Rakvere Reaalgümnaasiumis.

Ettekanded vaatlevad eesti keelehariduse sajandit (Tõnu Tender, Urve Läänemets, Kadri Koreinik)  ja eesti kirjakeele korraldamise sajandit (Peeter Päll), Eesti kirjandust Euroopas (Cornelius Hasselblatt) ning mitmekeelsust, keelekontakte ja keelelist teadlikkust (Anna Verschik).

Konverentsi töö toimub kolmes paralleelses sektsioonis – käsitletakse keelte õppimist ja õpetamist, keele ja kirjanduse seoseid, tõlkimist ( Maarja Kangro, Kristiina Ross, Heiki Pisuke) ning keele kasutamist, õpilaste ettekanded aga annavad aimu sellest, mida mõtlevad noored eesti keelest. Rogier Bloklandi ettekanne käsitleb vähemkõneldud keelte väärtusi. Arutelu „Eesti keele rollist praegu ja tulevikus“ juhib Margit Kilumets.

Esimese Rakvere päeva lõpetab teatrietendus „Kas siis selle maa keel?“ (autor Jüri Valge, lavastaja  Anu Lamp).

Viimasel päeval vaadatakse tulevikku. Ettekande „Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest“ peab Karl Pajusalu. Juristist, ametnikust ja ilusast keelest räägib Ülle Madise. Sellest, kuidas keel loob väärtust, räägib Kadri Sõrmus, keeletehnoloogia võimalusi tutuvustab Liisi Piits. Urmo Soonvald räägib keelest ajakirjaniku töös.

Arutelu eesti keele mainekujundusest veab Raul Rebane. Kõik ettekanded peetakse eesti keeles.

Konverentsi otseülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Facebooki lehel.

Konverentsi kava:

http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/180-emakeelne-eesti-emakeelne-euroopa-iii.html

Konverentsi korraldavad ja toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus ja Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon.

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) keelealastel töödel on põhjapanev väärtus. Ta tegi 1860. aastail mitmeid keeleuurimisreise Eestis. Tema mahukas eesti-saksa sõnaraamat (Ehstnisch-deutsches Wörterbuch; esmatrükk 1869) on pikka aega olnud keelehuvilistele rikkalikuks keelevaramuks. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerimisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika (Grammatik der Ehstnischen Sprache; 1875). Wiedemann on tundnud huvi ka eesti folkloori ja etnograafia vastu: tema teos Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten (Eestlaste sise- ja väliselust; 1876) kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi, rahvamängude, kommete ja tavade kirjeldusi.

Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Keeleauhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild. Alates 2004. aastast on see riiklik auhind, mille saaja määrab valitsus haridus- ja teadusministeeriumi komisjoni ettepanekul. Rahvusvahelise konverentsina toimub „Emakeelne Eesti, Emakeelne Euroopa” kolmandat korda. Konverentsi korraldatakse mitme  aasta tagant: 2008, 2013, 2018. Vahepe alsetel aastatel toimub Väike-Maarjas Wiedemanni keeleauhinna päev.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht