Tänavust Prima Vistat ümbritseb salapäraloor

13. korda peetav rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toob 4.-7. maini oma eale sobivalt Tartusse müstikat ning salapära, kandes seekord alapealkirja “Müstifiktsioon”.
Festivali programmijuht Marja Unt palub seostest hoolimata tänavust teemat mitte segi ajada sõnaga “müstifikatsioon”. Unt selgitab teemavalikut vajadusega tõsta esile korraga kahte asjaolu: “Ühelt poolt seda, et kirjandus, eriti aga fiktsioon ehk väljamõeldis võib kätkeda endas õige palju ebatavalist, salapärast või mõnikord ka hoomamatut, teiselt poolt aga ka seda, et Prima Vista toimub kolmeteistkümnendat korda, niisiis pole sugugi välistatud, et võib juhtuda üht-teist imelikku.”
Nagu Prima Vistale tavaks, pole seegi kord teemale allutatud kogu programm ning sellega ei haaku ilmtingimata kõik festivali külalised ja esinejad, kuid üldtooni ja eelhäälestuse loomises mängib teema kindlasti rolli ja nii mõndagi salapärast võib tänavu igal juhul oodata. Näiteks hoiavad Prima Vista korraldajad festivali selleaastase patrooni nime kiivalt saladuses ja paluvad temale viidata lihtsalt kui Prima Vista patroonile.
“Luues ilukirjandust, loome me mõistatust, isegi kui eesmärgiks on läbipaistev tekst,” nendib festivali patroon. “Hämarad, nurgataguseid pidi hiilinud sõnad ei taha enam vanaviisi ja teie, teie ei saa enam vanaviisi. Nii nagu maagias, seisavad ka kirjanduse alguses alati Tahe ja Ettekujutus ehk parafraseerides Paracelsust, kes ütles, et “taevas on põld, kuhu inimese ettekujutus heidab seemneid”, võib öelda, et ka kirjandus on põld, kuhu inimese ettekujutus heidab pidevalt oma ettearvamatuid ja müstilisi seemneid.”
Kevadel esineb ülikoolilinnas üle kümne välisautori ning vähemalt teist samapalju kodumaiseid literaate. Kaugeimaks külaliseks on seekord ameerika noortekirjanik Jay Asher, kelle koolivägivallast ning sotsiaalmeediast kõnelevad romaanid on saanud ameerika teismeliste seas tõelisteks menukiteks. Iirimaalt väisab festivali debüütromaaniga “Avantüür” (“The Undertaking”) rahvusvahelist tunnustust pälvinud Audrey Magee.
Eesti lugejale pakub kindlasti äratundmisrõõmu vene romaanikirjanik, kolumnist ja eluaegne dissident Viktor Jerofejev, kes esineb Tartus loenguga “Kirjutamine on ebainimlik”. Tugeva venekeelse programmi raames astuvad Tartus üles ka ukraina poetess Natalja Beltšenko ning üheksakümendatel Tartu Ülikoolis matemaatikat tudeerinud, kuid tänaseks Ukrainas hinnatud kriitikuks ja kirjandusvaatlejaks kujunenud Juri Volodarski.
Saksakeelse kirjasõna sõpru rõõmustavad Prima Vistal saksa kirjanik ja režissöör Eugen Ruge ning romaaniga “Winteri aed” (“Winters Garten”) noorelt Ingeborg Bachmanni publikupreemia pälvinud austerlanna Valerie Fritsch.
Elavat sõnakasutust ning nii sõnalisi kui ka muusikalisi improvisatsioone on oodata taani linnaluuletaja Claus Høxbroe ja teda klaveril saatva pianisti Oscar Gilberti esinemiselt. Omaette saladuseloor hõljub aga läti kirjaniku Vilis Lācītise kohal, kes on oma autorinime laenanud nõukogude sotsrealismi klassikult Vilis Lāciselt ning tõmbab publikule esinedes selga karukostüümi.
Soome Instituudi abiga jõuab kevadel Tartusse krimikirjanduse vananemise temaatikaga seostanud soome autor Minna Lindgren, kelle Ehtoolehto-triloogia esimene osa “Surm Õhtuhiies” (“Kuolema ehtoolehdossa”) on ka eesti keeles ilmunud. Lõplik välisautorite nimekiri avaldatakse jooksvalt festivali kodulehel.
Prima Vista programmist ei puudu ka seekord pargiraamatukogu südalinna pargis ja raamatulaat Tartu Ülikooli raamatukogu ees. Kirjandushõngulise filmiprogrammi paneb festivalinädalaks kokku Elektriteater ning kirjanduslainele seab ennast maikuus ka Tartu Ülikooli muuseum.
Festivali tänavuseks partnerlinnaks on Haapsalu, mis saab kirjanduspeost osa 6. mail. Prima Vista eelüritused algavad juba 23. aprillil ehk raamatu ja roosi päeval, kui antakse välja “Esimese sammu” preemia.
Prima Vista 2016 programmi toetavad Soome Instituut, Tartu Elektriteater, Goethe Instituut, Ungari Instituut ja paljud teised.
Rohkem saab festivali kohta lugeda kodulehel: http://kirjandusfestival.tartu.ee/