Piia Ruberi “Naasmiste vahel” Vabaduse galeriis

Olete oodatud Piia Ruberi näitusele “Naasmiste vahel” Vabaduse galeriis.

Piia Ruber. Naasmiste Vahel 1.

Väljapanek on avatud 6. – 25. X 2017.

Piia Ruber tuli Eesti kunsti 1990ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia tollaste fotoõppejõudude Eve ja Peeter Linnapi ümber koondunud üliõpilaste rühmituses, mis on kunstiajalukku läinud “Faculty of Taste’i” või sellega haakunud [mobil:] galeriina. Nende eesmärk, nagu seda on toonud esile Peeter Linnap “Eesti fotograafia ajaloos”, oli fotograafiavõimaluste läbimängimine ja kinnistamine kunsti ning paljuski sellega Eesti senise kunstimudeli, aga laiemalt kunstimõistmise ja -mõiste murdmine. Nad propageerisid kriitilise postmodernse kunsti ideid ja neist lähtudes tegelesid oleviku arheoloogia, autobiograafiliste teemade, meediarefleksiooniga, aga tulid välja ka otseste poliitiliste seisukohavõttudega.  1990ndate lõpuks oli ühistegevus ammendunud, kuid tugevad isiksused on suutnud ennast tõestada mitmes valdkonnas. Piia Ruber on kinnistanud oma nime eelkõige väga huvitava ja produktiivse raamatukujundajana.
Kuigi Piia Ruber ei ole näitusetegevuses kõige aktiivsem olnud, ei ole õige tema loomingut vaadelda ainult raamatukujunduse kontekstis. Tema varasemad isikunäitused või tervikinstallatsioonid grupinäitustel, olgu siis 2004. aastal Hobusepea galeriis kaksiknäitus “Kuldnäitus. Vussitud mälestused / Bungled Memories” koos David Bate’iga või 2015. aastal portreedesari “Autoparaadportreed” Voronja galeriis Mari Kartau kureeritud näitusel “Comeback”, kui tuua vaid mõni näide, on äratanud tähelepanu ja osutavad kunstniku huvile fotokunsti abil tabada midagi, mis jääb esmase, nähtava (kirjeldava) tasandi taha. Ka siis kui Ruberi fotodes on kesksel kohal inimene, ei ole tegemist pelgalt portreelise fotojäädvustusega – kuigi tema kultuurilehes Sirp ilmunud portreefotodest võiks ja lausa tuleks kokku panna eraldi väljapanek –, vaid ka neis tuleb tugevalt esile tema suhe portreteeritusse ja selle abil (erilise) tunde, atmosfääri, oleku jne tabamine ja edastamine. Ehk siis ikka ja jälle on tegemist mälu, meenutuste ja mäletamisega ning selle keerulise protsessi mehhanismi dekonstrueerimisega.

Ka praeguse Vabaduse galerii näitusega “Naasmiste vahel” osutab kunstnik inimese võimetusele jõuda oma nii-öelda tihendatud mäluni – kõike ise mäletada ja teistele edasi anda –  ning seetõttu simulatsioonide esilekerkimisele (või lausa teadlikult loomisele).
Esitatud fotosid võib tinglikult vaadelda interjööriesitustena, sest need on pildistatud kahes kunstnikule olulises paigas üsna samal ajal. Ta ei ole pildistatut ka hiljem kunstiliselt töödelnud, kuid ruumi lisatud teatraalne, tähenduslikult ja olemuslikult seda muutev osis – teatrisuits teeb ruumist tähendusliku mitteruumi ja fotost tähendusliku mittefoto. Suits kui materiaalsete objektide vaheline tihendus murrab valguse ning vaataja hakkab esitatut nägema millegi muuna, mida võib nimetada “vahetsooniks”, “une ja ärkveloleku vaheliseks ajaks”, “siin- ja sealpoolsuse piiriks” või nagu Aare Pilv on kirjeldanud raamatus “Kui vihm saab läbi” lapsepõlve valgusena – sooja ja valgena, ainult väga õrnalt kollakana, nagu piimakoora ja sellest tulenevate pettekujutistena.  Piia Ruberi fotode juures hakkab rääkima kaasa ka maalikunsti ajalugu (olenevalt vaatajast, kas romantismi, aga ka peent nüansseeritud koloriiti hinnanud hilismodernismina).
Videot “Täpsustus” ja sellega kaasnevat mesilasvahast installatsiooni võib vaadata kui fotodeni jõudmise võtit. Videos põleb kunstniku peast valmistatud mesilasvahast mulaazh (surnumaskina võetud täpne koopia) ehk ta on ise teinud endaga läbi rituaali, mis siiani on levinud paljudes katoliiklikes maades. Videot selgitaval fotol on näha tavapäraste küünalde kõrval kehaosade mulaazhe, et nende põletamise abil (pühitsetud koopiat ohvriks tuues) ravitseda kas ennast või oma lähedasi. Mesilasvaha tükkidest imbuv kerge hõng hakkab omakorda kokku mängima video kellatiksumise heliga. “Täpsustuse” kell ei tiksu ühes rütmis, aga ka fotodel kujutatud ruumis leviva suitsu konsistents oleneb jpaljudest, ka välistest teguritest.
Reet Varblane,
Veel teavet tel 55655014

CV
Piia Ruber
08.09.1972

Haridus
1992-1997 Eesti Kunstiakadeemia (ehtekunst, graafika, fotograafia),
lõpetanud raamatudisainerina, kõrgharidus, magistrikraadiga võrdsustatud BA
1997-2000 Eesti Kunstiakadeemia magistratuur

Teenistuskäik
1997-… kultuurilehe Sirp, kujundaja ja fotograaf
2004-…  Diplomaatia kujundaja
2004-… Kirjastuse Verb OÜ juhatuse liige (kirjastamine, disain, kultuuriürituste korraldamine)
1999-… OÜ Bummi disainer

2006 – 2015 EKA disainiteaduskonna tekstiilidisaini ja nahakunsti osakonna tunniandja
2004–2012 tüpograafia õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumis
2005–2007 EKA graafilise disaini osakonna erakorraline dotsent
2003–2005  EKA vabade kunstide teaduskonna fotograafia osakonna tunniandja
1995  Ajakiri Noorus, toimetaja
1990–1992  Tartu ARS, vasksepp

Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1998. aastast

Diplomid raamatukujunduskonkursilt „25 kauneimat Eesti raamatut” aastatest
2005, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015.

Valik töid
Kuukirja Diplomaatia disainiuuendus, 2014
Ajalehe Sirp disainiuuendus, 2013
Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi disain, 2009
Ajalehe Sirp ja kuukirja Diplomaatia disainiuuendus, 2005
Ajalehe Õpetajate Leht makett, 2002

Raamatusarjad
Etüüde nüüdiskultuurist, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm (auhinnatud „25 kauneima raamatu” konkursil)
HEUREMATA, Humanitaarteduslikke monograafiaid, Tartu ülikooli kirjastus (auhinnatud „25 kauneima raamatu” konkursil)
Tänapäeva noorsooromaan, 2010, kirjastus Tänapäev
De Cultu Civili Estonico, Eesti Instituudi kultuuritrükiste sari

Isikunäitused
2016  – „Autoparaadportreed”, Jõelähtme Ajaveski
2004 – Hobusepea galeriis Tallinnas „Kuldnaine”
1995 – Mustpeade Maja galeriis „Ehe”
1994 – TÜ raamatukogus „Unenägemused”

Osalemine näitustel
2015  „Time is Provisional” Künstlerhaus Ahrenshoop, Saksamaa
2015 „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991–2015”,
Tartu kunstimuuseum, Tartu
2015 „1995”, EKKM, Tallinn
2015 „Comeback”, Voronja galerii, Varnja
2012 NAPP, joonistuste näitus Pärnu linnagaleriis, “Ema ja tütar” Tartu Kunstimajas
2011 “Kantavad pildid. Foto+ehe” Hopi galerii, Tallinn
2005 Tallinn-Brüssel, fotonäitus Eesti Alalises Esinduses EL juures Brüsselis;   “Homo grandis natu” Tallinna Kunstihoone
2002 “Uus Ilus Elu”, Draakoni galerii
1997 “Persona”, Eesti Kunstimuuseum
1999 West-Östlicher Divan / Ida-Lääne diivan. Eesti noor kunst. Ausstellungshalle Universität Frankfurt.
1996 “Inventuur Esteetika Muuseumis” Rotermanni soolaladu, “Sisemine ring” Eesti Rahva Muuseum, Tartu; “Unistuste Arheoloogia” [‘mobil] galerii, Panevezise Kunstihoone, Leedu, “Karneval” [‘mo:bil] galerii. Ajaloo Instituut, Tallinn
1995 “Mäng” Viljandi Kunstifestival „Kiriküüt’96”, [‘mobil] galerii, Viljandi, “Est. Fem” Vaala galerii
1995 “Ajaloo artell”, Saaremaa biennaali noortenäitus

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht