Näitus muinsuskaitse suurmehest

Näitus „Vana arhitektuuri usku. Fredi Tomps 90“ Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriil 26.04.–13.05.2018. Näitus annab pildirohke sissevaate ühte kõige aktiivsemasse ajajärku Eesti muinsuskaitse ajaloos.
Avamine kolmapäeval, 25. aprillil kl 17.
Tänavu 90. juubelit tähistav Fredi-Armand Tomps on üks legendaarsemaid muinsuskaitsjaid, kes restaureerimisarhitektina on juhtinud enamike suuremate mälestiste üles ehitamist nõukogude ajal. Ta lõpetas 1953 Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektina, töötas seejärel kultuuriministeeriumis kultuuriehituste projekteerijana ning peaarhitektina teadusliku restaureerimise töökojas. 1969. aastal asutati vabariiklik kultuurimälestiste kaitse inspektsioon ning Fredi Tompsist sai selle asutuse juht kuni inspektsiooni reorganiseerimiseni 1993 muinsuskaitseametiks.

Tema esimesteks töödeks oli Eesti Vabaõhumuuseumi ehitus Rocca-al-Maresse, samuti väheste säilinud ajalooliste objektide nagu Hermanni kindlus, raekoda ja bastionid taastamine sõjas hävinud Narvas. Fredi Tompsi enda sõnul saigi temast arhitekt Narvas, kus ta oli juba enne sõda poisikesena käinud ja sealsest ajaloolisest arhitektuurist vaimustunud. „Kui seda linnust poleks nõnda taastatud, kui palju oleks Narva üldse Eesti linn?!“ arvab arhitekt tänagi.

Kogu elu on Fredi Tomps olnud seotud ka Lahemaaga – ta oli üks Lahemaa Rahvuspargi asutajaid ja tegutses aastaid sealse ehitusnõunikuna, aidates muu hulgas uuele elule äratada Sagadi mõisa. Tema elutööks kujuneski Eesti ajalooliste linnasüdamete rekonstrueerimine ning neis kaitsetsoonide kehtestamine, samuti mõisakeskuste restaureerimine – kokku on Fredi Tomps olnud arhitektina tegev 12 mõisa juures, neist tänaseni on aktiivses kasutuses lisaks Sagadile näiteks Saka ja Kukruse mõisad Ida-Virumaal ning Pädaste Muhumaal.
„See on aegade algusest, et võim näitas oma tugevust ja uhkust arhitektuuri kaudu. Võtame näiteks mõisahooned: 19. sajandi lõpus oli meil üle 2000 mõisakeskuse. Ja kõik need keskused olid omaniku positsiooni, oskuste ja teadmiste kohaselt maa-arhitektuuris väljapaistvad ehituskompleksid,“ on arhitekt kirjeldanud Eesti mõisate lugu: „Seda tegi seesama mõisnik, kes sai seal võimule, kui tal oli raha, tahtis ta näidata hiilgust, toredust ja võimalusi, mida ta evis.“

Lisaks ajalooliste hoonetega tegelemisele on arhitekt kavandanud Eisma paadisadama, Võru-Kubija laululava ning Viru-Nigula ja Rakvere kiriku pastoraadid. Nõmme Lunastaja Kiriku taastamise eest Tallinnas pälvis ta 2009. aastal kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali restaureerimispreemia.

Näitust saadab film „Kadunud aegade elustaja Fredi Tomps“ (autor Margit Mutso, 2017).
Näitus jääb avatuks 13. maini 2018.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht