Näitus „Lapsed ja sõda. 1941-1944“ Eesti Ajaloomuuseumis

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) on alates reedest, 15. maist 2015 avatud Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Lapsed ja sõda. 1941-1944“.
Teisest maailmasõjast möödub tänavu 70 aastat. Eestist käis see sõda üle nii lahingute kui ka Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonidena. Sõda ei puudutanud ainult neid, kes võitlesid rindel, vaid paiskas segi kõigi siin elanud inimeste elud. Ka lapsed nägid ja tundsid sõja mõju – kaotasid lähedasi, jäid ilma oma kodust, kannatasid nälga ja puudust. Sõjaaeg laste elus oli segane, kuid sellest hoolimata olid neil mängud, mis tahtsid mängimist, omad toimetamised, mured ja rõõmud. Kuidas paistis Teine maailmasõda Eesti lapse pilgu läbi?
Näitus avab lapsepõlvemälestuste vahendusel ukse viie lapse ellu. Nii kuuleme Menda lugu, kelle kodu hävis 9. märtsil Tallinna pommitamise käigus, ja väikese poisi Aavi pere põgenemislugu Venemaale, kuna oli teada, et Saksa okupatsioon juutidele ei halasta. Heidame pilgu Tartu tüdruku Aimi elule, kelle pere põgenes Saksamaale, elame kaasa Võsul elanud maapoisile Tiidule, kes pärast küüditamist sattus Venemaal lastekodusse, ja Tallinna poisile Kaljule, kellest sai sõja eest maale põgenedes perepea ja kes pidi hakkama saama kõigi maatöödega ning hoolitsema kogu pere toidulaua eest.
Näitusel saab astuda ka sõjaaja laste kingadesse sõna otseses mõttes ning proovida kätt sõjaaegseid mänge mängides. Näitus räägib sellest, kuidas sõda mõjutab noorte inimeste elu ja tulevikku, ning tõstab esile pereväärtusi.
Vaadakem näitusel üheskoos tagasi oma vanemate, vanavanemate või juba vanavanavanemate lapsepõlvele ja mõelgem ka neile, kes elavad täna sõjaolukorras!
Täname kõiki inimesi, kes on alles hoidnud, muuseumidesse toonud või näitusele laenutanud Teise maailmasõja aastatest pärinevaid lasteasju! Mitmed kogumiskampaania käigus kogutud esemed on väljas ka näitusel.
Näitusel eksponeeritud esemed ja fotod on pärit Eesti Ajaloomuuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi, Põlva Talurahvamuuseumi kogudest ja erakogudest.
Kuraatorid: Karin Konksi, Helena Grauberg
Projektijuht: Ehti Järv
Arhitektuurne kujundus: Mari Hunt, Kadri Klementi (b210)
Graafiline disain: Marja Liisa Plats, Epp Õlekõrs
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations OÜ
Näitus on avatud 15. maist 2015 kuni 5. jaanuarini 2016 Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming