Muuseumiöö Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Muuseum tasuta avatud 18 – 23.00. Muuseumiöö filmiprogramm “Öös on muusikat” 19 – 23.00
Avatud näitused:
“ARMASTUSE PUU”. Viive Noore väike graafikanäitus.
“JÄRJEPIDEVUS JA UUDSUS / Eesti kaasaegne maalikunst”. Eesti Maalikunstnike Liidu ülevaatenäitus.
“MÄNGIV INIMENE”. Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus.
“PÜHA ILMA TEINE POOL“. Lauri Lihten Haaveli graafikanäitus.
“ART SENSES”. Pimedate ja nägemispuudega kunstnike rahvusvaheline kunstinäitus.

Linastub muusikafilmide programm „Öös on muusikat“
Kell 19.00 dokumeJalananntaalfilm „JALANAN: TÄNAVAMUUSIKA“ (Indonesia, 2013, 107 min).  Autor Danel Ziv.
Jakarta tänavamuusikute kaudu avaneb kirev vaade Indoneesia pealinna vägagi vastuolulisele elule.

 

 

 

la_palomaKell 21.00 dokumentaalfilm „LA PALOMA – IGATSUSE MELOODIA“ (Saksamaa, 93 min)
Autor Sigrid Faltin
Juba enne moodsa tehnika kasutuselevõttu rändasid meloodiad rahvalt rahvale ning mandrilt mandrile. Sigrid Faltin uurib oma filmiga, kuidas baski helilooja Sebastian Irader’i laul La Paloma (eesti k “Tuvike”), loodud aastal 1858, rändas Euroopast Ladina-Ameerikasse ning edasi Aafrikasse. La Paloma on laul igale nahavärvile ja igale usutunnistusele. Filmi autor küsib – mis on laulu igihaljuse saladus? Miks on see meloodia saanud igatsuse sümboliks üle kogu Maakera?

“ARMASTUSE PUU”. Viive Noore väike graafikanäitus.
Armastuse puu. Millest ta tärkab, millest elujõudu leiab? Keegi ei tea.
Teda on kohatud, püütud seletada, võetud appi isegi teadust ja keemiat, aga saladuseks ta jääb.
Tekib eimillestki, toitub eimillestki. Kasvab salaaedades, varjul kõrvaliste pilkude eest.
Vahel sirgub ta aeglaselt ja salamisi, vahel võrsub tillukesest seemnest hetkega poolt maailma kattev hiigelpuu, mille võra ületab riigipiire, keelepiire, ei hooli kahtlejate sõnadest ega kaine mõistuse kaalutlustest. Teda ei saa soovi mööda kujundada ega teadlikult aretada, ei saa ümber istutada ega idanema panna.
Imeline oma seletamatus ilus, igavene inimeste unistustes.

“JÄRJEPIDEVUS JA UUDSUS / Eesti kaasaegne maalikunst”. Eesti Maalikunstnike Liidu ülevaatenäitus.
Lõuenditele maalitud maalikunsti iga võib mõõta ehk 600-700 aastaga. XX sajandi grimassid ja radikaalsed kunstikäsitlused on maalikunstile järjekindlat kadu ennustanud, kuid nii nagu liikuv pilt ei suretanud fotot, ei suutnud foto ega kino (pluss mõlema baasilt sirgunud digitaalsed kujutise edastamise tehnoloogiad) tühistada maalikunsti kogu oma hiilguses ja tsiteeritavuses.
Lääne kunstimetropolide praktikad on maalikunsti kui maailmas kõige laialdasemalt harrastatava kunstiliigi tõrjunud ehk tsentrist mõnevõrra kõrvale, kuid kui võtame aluseks globaliseeruva maailmaküla koos Hiina jt Aasia maade kunstieluga, siis lükkavad võimsad turuhoovad maalikunsti kui globaalselt kunstina defineeritava tegevuse tagasi absoluutsesse keskmesse.
Maalikunstnike Liidu korraldatud 2015 a aastanäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis üritab koondada
tervikuks nii nende maalikunstnike loomingut, kes peavad igapäevast maalimist oma eksistentsi põhiosaks, kui projektipõhiselt maalikunstiga tegelejad. Eraldi on kutsutud näitusest osa võtma maalieriala õppijaid Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja Tartu Ülikooli maalierialalt.

MÄNGIV INIMENE”. Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus.
Tegemist on Arhitektide Liidu aastanäitusega „Mängiv inimene“, mis käsitleb lasteaedade arhitektuuri. Välja on pakutud kaheksa visooni, missugune võiks olla lapse arengut toetav ruum.
Näituse jaoks on oma lasteaiavisiooni loonud kaheksa arhitektide tiimi: Hanno Grossschmidt, Mark Grimitliht, Tomomi Hayashi (HGA), Mirko Traks, Henn Runnel, Karin Bachmann (KINO Maastikuarhitektid), Mari Rass, Larissa Kondina, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder (Arhitekt Must), Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk (SALTO), Vahur Sova, Andres Kull (Teigar Sova Arhitektid), Margit Argus, Margit Aule, Mae Köömnemägi, Liisa Valdmann (KAOS Arhitektid), Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann (KUU Arhitektid), Katrin Koov, Kalle Komissarov, Eve Komp ja Grete Veskiväli.
Esindatud on nii uued noored tulijad kui juba kogenud tegijad Eesti arhitektuurimaastikul, kes esitlevad oma ettepanekut sellest, missugune peaks olema see last arendav ruum, mis pakub ohtralt võimalusi erinevateks tegevusteks. Iga projekt kannab endas arhitektide isikupärast käekirja ning lisaks ideedele on väga mitmekülgselt esitatud maketid põnev materjal arhitektuurihuvilisele publikule lähedalt uurimiseks. Lennukad visioonid ei tähenda alati midagi teostamatut: nagu selgus vestluses lasteaia töötajatega, on kõik ideed ka praktikas kasutatavad ning hea stardipunkt diskussiooniks lastele disainitud keskkonna üle.
Näitusega kaasneb kataloog, kus on ülevaade kõigi kaheksa osaleja projektidest, intervjuu lasteaia Väike Päike töötajatega ning filosoof Eik Hermanni essee mängu teemal. Näitust saadab graafilise disaineri Epp Õlekõrre loodud visuaalne identiteet igaühe kujutluste ruumis tegutsevate aktiivsete tegelastega, kes on jõudnud nii plakatile kui kataloogi lehekülgedele.
Kataloogi saab alla laadida aadressilt: www.arhliit.ee/publikatsioonid/raamaturiiul, paberil kataloog on saadaval kunstipoes.

“PÜHA ILMA TEINE POOL“. Lauri Lihten Haaveli graafikanäitus.
Lauri Lihten-Haavel (s.1976) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikakülikooli kunsti- ja joonestamisõpetajana ning osalenud mitmetel üksik- ja ühisnäitustel. Olnud legendaarse Kaubamaja akende peakunstnik ja kujundanud hulganisti üritusi. Praegu töötab disainivaldkonnas, kuid viimased aastad on vabakutselise kunstnikuga viljelenud oma suurt kirge – linoollõiget. Lauri tööd on trükitud isetehtud paberile, mis annab töödele sügavust ja mitmetasapinnalisust.
Tööd on ekspressiivsed, kontrastsed ja moodsad, mis moodustab väga vana ja arhailise trükitehnikaga põneva dialoogi. Käesolev näitus püüab vaadata tänapäeva inimest läbi kerge irooniaprisma ja küsib vaatajalt otse, kas sina ikka oled see, kes sa arvad olevat. Meisterliku joone alt kumab läbi humoorikas maailmapilt, kus peategelasteks on laval usutegelased-paljad suitsetavad naised, habemetes hipsterid, tätoveeritud vanamehed ja sellest segust keeb vahva tänapäeva elumoos: meie!

Oluline lisainfo: Uue Kunsti Muuseumi saab tasuta külastada alates kella 18.00-st. Kuni kella kuueni on muuseumi külastamine piletiga.

***
Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
Avatud iga päev 9 – 19.00
Rohkem infot:
www.mona.ee | muuseum@chaplin.ee | T: 4430772
https://www.facebook.com/Museum.of.New.Art

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar