Mäetagused 71 – „Elulugu ja rahvaluule“

Ajakirja Mäetagused 71. numbri „Elulugu ja rahvaluule“ külalistoimetaja Tiiu Jaago on teemanumbri koostamisel lähtunud asjaolust, et elulugu esineb rahvaluules hajutatult, ent püsivalt ja mitmekesistes seostes. Folkloristid on omaelulooliste lugude uurimisel keskendunud pigem tõsielu üksikutele aspektidele, mitte aga indiviidi kogemusele. Näiteks rahvameditsiinis on uuritud pigem haigusi ja ravivõtteid, mitte haige olemise kogemust. Isiksus ja omaeluloolisus jõudsid folkloristi tähelepanu keskmesse, kui humanitaarteadustes hakati üldiselt keskenduma kultuuri kui terviku uurimisele.

Ajakirja teemanumbris on kuus artiklit, mis peegeldavad folkloristliku eluloouurimise erinevaid võimalusi nii allikate valiku kui ka uurimisküsimuste esitamise poolest.

Katre Kikas jätkab artikliga „Rändlind ja Paabeli vang. Omaeluloolisus kahe rahvaluulekoguja saadetistes“ varem ajakirjas Keel ja Kirjandus avaldatud teemadel, arutledes Jakob Hurda kirjasaatjate omaeluloo ehk rahvaliku elulookirjutuse üle. Artiklis toodud kahe näite puhul on muuhulgas arutlusel ka väljarändaja staatus ja kohanemine diasporaa kogukonnas omaeluloo vaatevinklist. Ühtlasi toob autor esile, et Jakob Hurt esitas rahvaluule kirjapanijatele palve saata omaeluloolisi andmeid 1889. aastal – elulugude kogumisel Eestis on seega üle saja aastane kogemus. Ka Anu Korbi artiklis „Folkloor ja eluloolisus Venemaa eestlaste mälestustes“ on jutuks diasporaa-eestlaste vaade elule. Anu Korb näitab, et Venemaa eestlaste omaeluloolisus on tihedalt põimunud kollektiivsete teadmiste ja toimingutega. Autor näitab omaelulooliste lugude tradistioonitausta, ühitades välitöödel kuuldud motiivid Eesti Rahvaluule Arhiivis talletatud lugudega.

Aja jooksul kujunenud traditsiooni, eluloolisuse ja folkloristlike välitööde põimumise teema tuleb samuti esile Natalia Ermakovi artiklis „Itkud ja itkejad biograafilisest vaatepunktist: välitöödel talletatud materjali analüüs“.

Tiiu Jaago artiklis „Trauma ja elulood“ analüüsitakse traumaatiliste kogemuste esitusi elulugudes. Ühtlasi küsitakse, kuidas määratleda ja tõlgendada traumat lugudes, kus seda mõistet jutustajad ise ei kasuta.

Andreas Kalkun on artiklis „Ajalugu mida polnud? Homoseksuaalsuse jäljed kolmes kohtuasjas“ pöördunud folkloristi seisukohalt tavatute allikate – Rahvusarhiivis säilitatavate kohtutoimikute poole, leides võimalusi näidata biograafilisi aspekte institutsionaalsetes dokumentides.

Astrid Tuisk tutvustab artiklis „Sõjamoonaga mängimine Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda: folkloristlik vaatenurk“ arhiivimaterjali üht loomisviisi – temaatilisi kogumisvõistlusi.

Ajakiri annab ülevaate toimunud konverentsidest ja ilmunud erialakirjandusest ja kaitstud väitekirjadest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.

Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996 ja on veebis loetav aadressil http://www.folklore.ee/tagused/nr71.

Asta Niinemets

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht