Kirjanduslinna uus resident on ungari kirjanik Gabi Csutak

Csutak Gabi

Szőcs Petra Fotója

Hilissügisel võõrustab UNESCO kirjanduslinn Tartu kirjanike rahvusvahelise residentuuriprogrammi kolmandat külalist, kelleks on ungari kirjanik, kultuuriajakirjanik ja tõlkija Gabi Csutak

Rumeenias sündinud kirjaniku debüütraamat, jutukogu “Csendélet sárkánnyal” („Vaikelu draakoniga“) ilmus 2017. aastal ning peegeldab lapsepõlvekogemusi sünnimaa kommunistliku rešiimi viimastel aastatel. Lähiajaloo kogemused, nende põimumine tänapäevaga ning mõju kunstile ja linnaruumile paelub teda ka Tartu puhul. „Gabi Csutak terane poeetiline vaatleja, kes tajub Ida- ja Kesk-Euroopa linnaruumides nii keerukat ajalugu, hiljutisi muutusi kui meeleliselt intensiivset tänapäeva. Oma siira huviga “teistmoodi Tartu”, meie tänavakunsti ja salapaikade suhtes on ta väga teretulnud kaaslane Tartu teel 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks,“ kommenteeris residentuuriprogrammi komisjoni seekordset valiikut Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.

Kirjanduslinna residentuuriprogramm sai Tartus alguse 2017. aastal ning on mõeldud kirjanikele ja eesti kirjanduse teistesse keeltesse tõlkijatele. See on üks olulisemaid ülemaailmse haardega algatusi Tartu kui UNESCO kirjanduslinna tegevuskavas, mis aitab avardada siinse kirjanduselu rahvusvahelist mõõdet ja luua uusi kultuurisidemeid ning ühtlasi pakub residentidele võimalust ammutada inspiratsiooni siinsest keskkonnast ja kultuurist. Seni on Tartus kirjanik-residendina viibinud sloveeni kirjanik Andrej Tomažin ning iiri kirjanik ja kultuurikriitik Darran Anderson.

Tänavuse aasta teine konkurss kuulutati välja augusti alguses, kokku saabus 21 avaldust, kandidaatide seas oli kirjanikke ja tõlkijaid paljudest riikidest ja kultuuridest, sealhulgas näiteks Hollandist, Kreekast, Hispaaniast ja Inglismaalt, aga ka näiteks Tšiilist ja Uruguayst, Austraaliast ning Ameerika Ühendriikidest. Otsuse langetas neljaliikmeline komisjon, kuhu kuulusid Berk Vaher (Eesti Kirjanike Liit), Krista Ojasaar (Eesti Kirjandusmuuseum), Janika Kronberg (Karl Ristikivi Selts) ning Marja Unt (Eesti Kirjanduse Selts).