Kahe eesti teatrimaastiku legendi näitused Rakvere Teatris

Rakvere Teatris  avatakse  21. aprillil kell 17.17  kahe eesti teatrimaastiku legendi näitused.
Esimese näituse kohta sõnab näituse idee autor, Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja, Kirsten Simmo:„Mari-Liis Küla kunstnikupanus eesti teatrilukku on aukartustäratav. Kui tema isiklikule loomepagasile lisada juurde Voldemar Panso legend, saame kokku nii võimsa tandemi, et raske on midagi võrdväärset kõrvale panna. Panso pärand ringleb täna juba rohkem lugudes ja mälestustes, kuid Mari-Liis Küla tööl on käegakatsutavad jäljed – tema kunstnikukavandid ja kostüümid on reaalsel kujul muuseumis olemas ning annavad ilmekalt edasi kunstniku kujunemisteed, lavastuste sünnilugusid ja ajastu konteksti. Ene-Liis Semper näituse kujundajana oli esimene valik ning kahtlemata on kahe nii silmapaistva kunstniku koostöö inspireeriv ja paljulubav. “
Näituse kuraator on praeguse aja üks hinnatumaid teatrikunstnikke Ene-Liis Semper.
Mari-Liis Küla on olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetajaks ERKIs. Kuigi Ene-Liis Semper ei kuulu tema õpilaste hulka, seob neid vastastikune huvi ja sümpaatia. Ka loomekäekirjas võib märgata sarnasust – eri ajastuste kontekstis on kriitikud mõlema kujundustes näinud kontseptuaalset täpsust, avangardust, stiili ja maitsekust.
Mari-Liis Küla aktiivne loomeperiood algas 1950. aastatel Rakvere teatris ning on kestnud üle kümnendite, kuid enim tunnustust pälvis ta 1965–1976 peakunstnikuna Noorsooteatris ja Draamateatris koos Voldemar Pansoga töötades. Mari-Liis Küla kujundused ja kostüümid paistsid silma avangardsuse, lakoonilisuse, kindlajoonelise stilistika, põneva koloriidi ja maitsekusega. Tipplavastustest väärivad nimetamist näiteks „Kevade“ (1969), „Hamleti“ (1966), „Inimese ja revolutsiooni“ (1970) kujundused Noorsooteatris, „Inimene ja inimene“ (1972), „Tants aurukatla ümber“ (1973), „Meie nooruse linnud“ (1973) jt Draamateatris. Silmapaistvaid kunstnikutöid valmis ka teistes teatrites – „Joanna tentata“ Estonias (1971), „Inimese tragöödia“ Vanemuises (1971) jm.

Teise näituse tööde autoriks on lavastaja ja koreograaf Ülo Vilimaa. Aastatel 1962-2002 oli ta Vanemuise teatri balletisolist, balletijuht ja lavastaja. Tema viljakat loometeed tähistavad sajad menukad balletiõhtud, ooperi- ja operetilavastused. muusikalid, draamad ja  show’d nii
Eestis kui välismaal. Tantsukarjääri tähistavad ka pikad turneed BOLSHOI BALLET’ koosseisus Jaapanis ja Aafrika riikides.
Teatriloomingu eest on pälvinud rahvakunstniku aunimetuse ja EV Valgetähe III klassi ordeni, Ida Urbeli (2009) ja Rahel Olbrei (2015)
nimelised auhinnad.
Esimesed maalikatsetused olid 1970. aastal (maastikud, portreed ja
prantsuse impressionistide maalide koopiad). Maalimist jätkas 2003. aasta sügisel. Aga nüüd juba emotsionaalselt ekspressiivse abstraktsionistina.
Esiknäitus „HINGEVANGLA“ 2004. a., millele järgnes näitus „HINGEVABADUS“ 2006. a., mõlemad Tartus ja Tallinnas.
Aastatel 2006-2010 esinenud näitustega Raplas, Hiiumaal, Tallinnas.
2011. a. Stockholmis Eesti Majas, Tallinnas Küberneetika Majas ja Tartus Vanemuise teatris, vabariiklikul abstraktse kunsti näitusel Tallinna Kunstihoones 2012, Võrus 2012, Teatripuhvetis TREFF 2013-2014.
Tema maale on erakogudes Itaalias, Inglismaal, Rootsis, Soomes ja Eestis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar