Ilona Treimani näitus „JÄÄ – JÄÄ“ A-galerii Seifis

Ilona Treiman
näitus „JÄÄ – JÄÄ“
15.12.2017 – 15.01.2018
A-galerii Seifis

Näituse kandvaks teemaks on mitmetähenduslik homonüüm – JÄÄ – samakujuline, kuid eri tähendusega sõna või märk.
Mõtted ekslevad tundmatusse justkui mööda habrast jääd, läbi mille paljastuvad läbipaistvad sõnumid.

– Mida õhem on JÄÄ, seda suurem on tahtmine teada saada, kas see ikka kannab.
– Hetk, on aeg, see mis kunagi seisma ei JÄÄ.

„Oma teostes jäädvustan hetki, leide, kaduvaid esemeid, sümboleid, sõnu, puudutusi… haprasse jäässe / vaiku püüdes luua kordumatuid nn. mälestusi, ehteid ja pisiplastikat.
Teen materjalieksperimente, ühendades väärismetalli, suleebemeid, kristalle, seemneid, taimi, kive, fossiile, jõhvi, läbipaistvat vaiku, mis imiteerib jääd. Eri materjalide vahel tekib eriline pinge, samas ka tasakaal ja harmoonia.
Ehetesse kätken nii õnne, kurbuse, kibestumise hetked, homselt laenatud tunnid, samas elutus läbipaistvas materjalis sünnib uus väljund. Jäljed, märgid, sõnad, mis kipuvad kaduma leiavad omalaadse koha näituseeksponaatidena ja astuvad dialoogi vaatlejaga. Tööde kaudu mõtisklen nii igaviku kui ka hetke olukorrast, kuhu see meid on kandnud.
Hetki tuleb hoida kui vääriskive, seega ehe, mida kannad kaasas päevast päeva on see suurim aare. Sina lood väärtuse. Oscard Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Koduaia kasetohust sõrmus või käevõru võib omandada erilise tähenduse. Eesmärgiks ongi äratada inimestes tundeid, väärtushinnanguid ja vestlust. Inimene on loomuselt edev, ehete näol on meil võimalus kanda kaasas lugusid, mõtteid, kübemeid minevikust, mis äratavad jutukera ja annavad impulsse. Juba iidsed rahvad on ehtinud end ja saanud sellest uskumatut väge. Kutsun üles ka näituse külastajat heitma pilku minevikule, tulevikule ning kaduvatele asjadele, mis meid ümbritsevad, ehk leitakse neile uus väljund ja kõnetatakse nende kaudu lähedasi. Muret teeb polaaraladel taanduv JÄÄ, mis muudab geograafiat kui ka faunat ja floorat, vahel tundub, et püüan jäädvustada viimseid kübemeid. Kätken teostesse ohaka küpsenud õienupu ja õhku heljuma jäänud valgeid kergeid ebemeid. Püüdkem siis hetki…

Näitusega pööraks ka tähelepanu globaalsetele probleemidele, kliimamuutus: JÄÄ sulamine ja temperatuuride tõus, mida see endaga kaasa toob? Kuidas mõjutab jääkatte kahanemine õhuvoolusid, tuuli? Hetkel on küsimusi rohkem kui vastuseid. Muutused on olnud nii kardinaalsed, ent neid teadvustades võime astuda õigeid samme.“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming