Heino Kivihalli kirjakunsti ülistus Vabaduse galeriis

Olete oodatud Heino Kivihalli näituse “Scriptum” avamisele Vabaduse galeriis neljapäeval, 2. juunil kell 17.
Näitus on avatud 3. – 26. VI.

Vanalinna päevade raames, laupäeval, 4. juunil kella 11-12 toimub näitusel kalligraafia õppeklass. Heino Kivihalli õpilane Tatjana Jakovleva tutvustab kauni kirja kirjutamise kunsti. Tatjana Jakovleva tegutseb Ukraina kultuurikeskuse skriptooriumis kirjakunsti õpetajana.
Heino Kivihall on ligi viisteist aastat sisuliselt olnud Tallinna linnakalligraaf: ta on kujundanud suurema osa linna tellitud manuaalsetest auaadressidest. Enamgi veel: teiste tööde kõrval on Heino Kivihall  täitnud mitmeid presidendi kantselei spetsiifilisi tellimusi.
Kunstihariduse omandas Heino Kivihall Tartu kunstikoolis teatridekoratsiooni erialal 1959 – 1961, kalligraafiaalase ettevalmistuse sai ta Villu Tootsi kirjakunstikoolis 1969 – 1972.
Kivihall õpetab kirjakunsti ka ise: 1981. aastast tänaseni Tallinna rahvaülikooli juures oma stuudios, varem ka kunstiakadeemias, Tallinna kunstikolledzhis, Kankaanpää kunstikoolis Soomes jm. 1981. aastal pälvis Heino Kivihall Eesti Kunstnike Liidu preemia kalligraafialoomingu eest  ja 2000. aastal Kuldraamatu autasu „Scripta manent II“ näitusel.
Heino Kivihall on kunstnike liidu ja kujundusgraafikute liidu liige.

Oma 75. sünnipäeva  näitust Vabaduse galeriis alustab kunstnik ülla inimese nelja printsiibiga, nagu tagasivaataval väljapanekul igati kohane.  Need printsiibid, mida ta nüüd kirjakunstis läbi mängib, on talle endale olnud elujuhisteks.
Kuna 2016. aasta on rahvusvaheline Shakespeare’i aasta – 5. mail möödus 400 aastat kirjaniku surmast –, on väljas ka valik kunstniku kujundatud Shakespeare’i sonette. Kõige uuemad, tänavu valminud Kivihalli tööd on aga inspireeritud Eesti luuletajate tekstidest.
Väljas on autorid, kelle luuletused on kunstnikule pakkunud ehedaid elamusi või kellega on tal olnud ka isiklik kokkupuude.
Heino Kivihalli juubeliväljapanekut võib vaadata kui tema lugupidamisavaldust eri aegade ja kultuuride mõtlejate, aga ka kauni kirja vastu. Kunstnik on veendunud, et kalligraafia peab alati olema loetav.