ERMis avataval väljapanekul näeb Gustav II Adolfi saadetud kirju

Sellest neljapäevast, 6. detsembrist on Eesti Rahva Muuseumi eesti püsinäituse avatud hoidlas avatud postiajalookogude väljapanek „Postiljoni oodates“.
Sidepidamine on ajaloos olnud tähtsal kohal nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Kirja saates ei ole kunagi pidanud mõtlema, kas post ikka töötab – olgu siis valitsuse vahetus, sõda või hoopis meri jäätunud – post liigub ikka.
Inimesed on alati tundnud ootust näha postiljoni, kes ulataks kas erakorralise telegrammi, kirja rindel viibivalt kallimalt, kingipaki, postkaardi kaugelt maalt või lemmikajakirja värske numbri. Postiljon on alati oodatud, ka täna.
Eesti püsinäitusel „Kohtumised“ asuvas avatud hoidlas on 64 stendil välja pandud valik ERMi postiajalookogust, sh eelfilateelia kogu, tervikasjad erinevatest perioodidest, PAROde ehk Punase Risti kaartkirjade täiskollektsioon, sõja-aastate välipost jpm.
Eksponaatidest väärivad esiletõstmist kindlasti ERMi postikogu vanim kiri aastast 1596 ning Gustav II Adolfi kaks kirja aastatest 1614 ja 1615.
Kõikide Eesti postmarkidega, ka võõra võimu ajal kasutusel olnud markidega on võimalik tutvuda puutelaual. Värskeim mark selles kogus on 12. novembril 2018 välja antud Eesti Posti 100. juubelit tähistav postmark.
Esemekogust on välja pandud mitmed sidepidamisvahendid telefonidest frankeerimismasinateni ning postiljoniametit iseloomustavatest esemetest leiab väljapanekult erinevad vormiriietused ja postikotid, jalgratta ja postipasuna.
Näitus jääb avatuks 2020. aasta sügiseni.
Postiteenistus on üks vanimaid riiklikke ametkondi Eestis. Tänavu möödub 380 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja Eesti Posti tähistab 100. juubelit.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht