Tartu Kunstimaja pool sajandit

Markus Toompere

Reedel, 13. detsembril kell 18.00 avab Tartu Kunstimaja oma 50. juubelit tähistava ülemajanäituse "Pool sajandit" (14. XI – 13. XII 2009).

1959. aastal Vanemuise ja Akadeemia tänava nurgale kerkinud maja, mahutas kunstnike kortereid, ateljeesid ja näituste ruume ning näis toonastes oludes suisa luksuslikuna. Aastakümnete jooksul on Tartu Kunstimajas elanud ja töötanud paljud legendaarsed kunstnikud, kuid näitusesaalid on mahutanud vaatamiseks veelgi suuremat hulka.
Avatav juubelinäitus keskendub Tartu kunstielu murrangulisele ajajärgule, mis algas pärast stalinistlike repressioonide lõppemist 1950. aastate II poolel. Siis alustati Tartus taas ülevaatenäitustega, kus oli juhtiv koht kunstnikel, kes olid stalinistliku kunstipoliitikaga mingil määral kohanenud, kuid nüüd uuendasid ja mitmekesistasid oma maalikeelt nagu E. Kits, I. Malin, E. Allsalu, K. Polli jt. Vaatajate ette ilmusid pisitasa Kunstnike Liidu ridadest väljaheidetud pallaslased Anton Starkopf, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Alfred Kongo, Ann Audova, Ellinor Aiki, Johannes Saal ning pisut nooremad pärast sõda kunstikooli lõpetanud Lembit Saarts, Valve Janov, Kaja Kärner, Silvia Jõgever. Kunstipilt muutus tohutu kiirusega, summutatud koloriit ning kuiv realiteeditruudus asendus maalilise vabadusega. See oli aeg kui taastati side kunstitraditsioonidega, taas võis rääkida “Pallasest”; kunstnikud üllatasid pea igal näitusel oma kiirelt muutuva loominguga. Tartu kunstile olid need aastad tõeliseks renessansiks, taas tunti ennast kunstilinnana.
Käesolev näitus toob vaatajate ette tööd,millest sel ajal räägiti, mida peeti tähelepanuväärseks ja kohati suisa revolutsiooniliseks. Linda Kits-Mägi “Autoportree”, Alfred Kongo “Natüürmort kallaga”, Elmar Kitse “Kevad”, Efraim Allsalu “Teomehe pere lõunalauas”, Aleksander Suumani Juhan Liivi portree, Aleksander Vardi “Natüürmort kalaga”, Kaljo Polli “Vanas jarangas”. Toonases ajas oli ametliku kunsti põhivaenlaseks abstraktsionism, mis köitis aga ka mitmeid Tartu kunstnikke. Elmar Kitse 1966. aasta legendaarset Kunstnike Maja näitust, kus autor manifesteeris julgelt oma nonfiguratiivsete töödega, mäletavad siiani paljud külastajad kui oma elu ühte suuremat kunstielamust. Nonfiguratiivset kunsti poole pöördusid aga ka Aleksander Vardi, Silvia Jõgever, Valve Janov, Kaja Kärner, Lembit Saarts ja toonane värske kunstiinstituudi lõpetanu Lola Liivat-Makarova.
Kunstimaja ülemise korruse kolm saali jagunevadki uude majja korteri ja ateljee saanute; vanade ja uute tulijate ning sel ajal esmalt sahtlipõhja loodud uuendusliku loomingu vahel. Endises monumentaalateljees näeb toonaste skulptorite Elmar Rebase, Aulin Rimmi, Juhan Paberiti, Endel Taniloo, Roman Timotheuse jt loomingut. Esimese korruse väikeses saalis on aga 1960. ja 1970. aastate noored tulijad Kaljo Põllu, Andrus Kasemaa, Helle Vahersalu ja Saskia Kasemaa. Tänu neile ei sumbunud kohalik kunstielu, mida stalinlik kunstireform Tartus kõrgema kunstiõpetuse kaotamisega oli soovinud, vaid püsis pidevas muutumises.
Näitusel eksponeveritud tööd kuuluvad Tartu ja Eesti Kunstimuuseumi kogudesse.
Näituse avamisel esitletakse juubelialbumit.

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12–18. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Kunstnike Liit, Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital
Näitust ja kataloogi väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tartu Kultuurkapital, AS Giga, AS Tref, OÜ Hildero, AS Liviko.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming