Pärnus meenutatakse Carl Gustav Jochmanni pärandit

Indrek Aija

Pärnu Muuseumi loengute ja ettekandepäevade sari “19. sajandi  suured algatused” jätkub tavalisest suurema ettevõtmisega  kui 11. aprillil algusega kell 16.00 toimub Pärnu Muuseumis  eestikeelse tõlkega saksakeelne ettekandekoosolek “Jochmann  Tagung”. 

Teemaks on valgustusideede kohtumine rahvusluse ja liberalismiga.  Seda kõike läbi ühe selle ajastu Euroopa suurkuju, Pärnust pärit  valgustaja ja literaadi Carl Gustav Jochmanni (1789-1830) tööde. 

Oma Vene kodakondsuse tõttu anonüümsena kirjutanud  Jochmann andis sellise filosoofilise ja lingvistilise panuse Euroopa  kultuurilukku, mida mäletatakse tänini. Seda lahkavad  lühiettekannetega igaüks oma vaatevinklist Heidelbergi Jochmanni  seltsi liikmed Prof. Dr. Ulrich Kronauer, Dr. Markus Käfer ja  Prof. Dr. Martin Sattler.     

Pärnus kohtusekretäri Johann Gottlob Jochmanni teise pojana  sündinud C. G. Jochmann alustas kooliteed Pärnu linnakoolis ning  täiendas end kahe aasta jooksul (1805. aasta kevadeni) Riia toomkoolis  ja erakoolides, et astuda isa jälgedes Lepzigi ülikooli õigusteadust õppima.  Tema stuudium kestis Leipzigi, Heidelbergi ja Göttingeni ülikoolides neli  aastat (1805-1809), mille sisse mahtus ka osavõtt Poola vabastamisest  (1806/1807) Napoleoni armee leitnandina. Sõjalistes aadetes aga  lapsepõlvest saati Pärnu garnisoni ohvitseridega tihedalt lävinud Jochmann  pettus ja hoidis edaspidi sõjast alati kõrvale, põgenedes selle eest kord  Šveitsi, siis kodumaale ja sealt 1812. aastal Suurbritanniasse.   

1810 aastal asus juurahariduse ja rikkaliku keeltepagasiga C. G. Jochmann  tööle kohtuadvokaadina Riias. Vahepealsete pagulasaastate jooksul õppis  ta tundma Suurbritannia poliitilist kultuuri ja sõnavabadust. See võrdlus  pani ta eredalt nägema nii Liivi- kui ka Saksamaa ühiskondlikku tagurlikkust.  1815. aastal, kui Jochmann Riiga tagasi jõudis, võttis ta tõsiselt ette võlaõiguse  ja sel teemal konsulteerides kuhjas kokku piisava varanduse. See andis talle  vabaduse ja võimaluse oma nõrka tervist edaspidi Saksamaa, Šveitsi ja  Prantsusmaa kuurortides tugevdada. 1819. aastal Liivimaalt lahkunud, ei  jõudnud ta enam kunagi kodumaale. Viimased kümme eluaastat oli  C. G. Jochmannile loominguliselt tegus aeg. Baltimaade andekaimaks  publitsistiks nimetatud Jochmanni loomingus on vähe baltisaksalikuks  peetavaid jooni, ta ei kõrvuta kunagi balti kodumaad saksa emamaaga.  Ta võitleb hoopis haritud inimkonna parema tuleviku nimel, juhtides oma  kirjutistes tähelepanu kaasaja poliitika ohtudele ja võimalustele. Jochmanni  jaoks, keda Euroopa peab “oma inimesteks” – n-ö maailmakodanikuks –, jäi  Pärnu tähtsaks sõna otseses mõttes surmatunnini. Jochmann pärandas  Saksamaal surres suure summa koolikapitaliks, mille protsentidest pidi  Pärnusse rajatama valitsevast ideoloogiast vaba haridusasutus eesti poiste  jaoks. Jochmanni kool tõepoolest asutati ning see tegutses Pärnus aastatel  1873–1917 aadressil Pühavaimu 26. 

11. aprillil 2013 “Jochmann Tagungil” meenutatakse ühest küljest  Carl Gustav Jochmanni pärandit, mis on loodud ligi kaks sajandit tagasi.  Teisest küljest on võimalik ära tunda ka haritud inimkonnale igiomaseid  teemapüstitusi, mis olulised meie kaasajalgi. Ja lõpuks on Pärnust  võrsunud literaadi panus Euroopa ja maailma kontekstis alati väärt arutamist.     

Olete oodatud kuulama! 

Saksakeelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde! 

Sissepääs muuseumi näitusepiletiga 3 € / 2  € / 1 €

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming