Kunstiteadlased esitlevad kogumikku kunstist ja reaalpoliitikast

Teisipäeval, 11. veebruaril kell 16 toimub Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetoolis (Ülikooli 18-024) ajakirja „Eesti Kunstimuuseumi toimetised“ viimase numbri „Kunst ja reaalpoliitika“ esitlus, mis keskendub külma sõja aegsele perioodile.

Külma sõja ja elava kultuuri kokkupuute punkte käsitleva konverentsi korraldamise ja ajakirja erinumbri koostamise vajadusest rääkides on kunstimuuseumi direktor Sirje Helme tõdenud: „Kogu Teise maailmasõja järgne kultuur on olnud mõjutatud globaalsest poliitilisest vastasseisust. Eriti selgelt on poliitilistele pingetele reageerinud arhitektuur ja disaini, aga ka nn vabad kunstid.“ Seda fakti eirata ei ole võimalik – külma sõja ajal loodud kultuuripärand, alates arhitektuurist ja lõpetades raamatukogudes, kodudes ja muuseumides olevate teostega, mõjutab meie arvamusi, tegusid, teadustöid ikka veel.

„Kunst ja reaalpoliitika“ koondab kaante vahele kümne Eesti, Poola ja Saksamaa, Šveitsi, Soome ja Venemaa ajaloolase/kunstiajaloolase artiklid. Autorite – Magdalena Radomska, Simo Mikkoneni, Karsten Brüggemanni, Maria Zezina, Alfred Reischi, Jaak Kangilaski, Liisa Kaljula, Kädi Talvoja, Tõnis Tatari ja Kai Lobjaka – erinev taust, uurimistöö kogemus ja allikate pagas pakub võimalust näha külma sõja aegse kultuuri ja poliitika vahelisi suhteid nende mitmekesisuses ja nüanssides.

Lisaks erinumbrile „Kunst ja reaalpoliitika“ tutvustavad Sirje Helme ja Tiina-Mall Kreem „Eesti Kunstimuuseumi toimetiste“ varem ilmunud numbrit „Erinevad modernismid, erinevad avangardid“, „Tehniline kunstiajalugu – kunstiajaloo tehnikad?“ ja „Balti biidermeier“.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming