Eva Labotkini “Magamajäämine” Linnagaleriis

Anders Härm

Eva Labotkini ”Magamajäämine” on kunstniku pikaajaline, võibolla koguni elukestev projekt, mis testib avaliku ruumi ja inimkeha vahelisi suhteid. Projekt dokumenteerib tema tegelikke magajäämisi erinevates linnades, reeglina selleks mitte ettenähtud kohtades. Näituse avatakse neljapäeval, 14. oktoobril, kell 18. Kunstnik ise kommenteerib oma projekti nii: ”Näituse impulsiks on isiklik kogemus minu viimase paari aasta paljudest kolimistest erinevate linnade vahel ja sees, jäämata pikemalt pidama kuhugi. Videotes ja performance'ites uurin keha suhet kohaga ja kohanemist, suhestun etteantud struktuuride, trajektooride ja tugevate sümbolitega. Magamajäämine kui sisse- ja väljalülitamine kohtade ja teadvuseseisundite, vahetu taju ja mälestuste vahel aitab luua võrgustiku, mille keskmes on midagi püsivat. Kodu on seal, kus puhkab pea.”

Kui reeglina on avaliku ruumi tagasihõivamise projektid ambitsioonikad katsed ennast seal (taas)kehtestada demonstratsioonide, protestide või teatud performatiivsete vastukäitumisaktide vormis, siis Labotkin hõivab küll avalikkust aga teeb seda ennast äärmiselt kaitsetusse positsiooni asetades. Labotkin hõivab küll avalikku riuumi, kuid ilma igasuguse otsese võimuambitsioonita ”kaotades kontrolli oma keha üle, usaldades ennast keskkonna meelevalda”

”Magamajäämine” on otsene jätk näitustele Tartus ja Londonis, kuid omab ühisosa ka kunstniku varasemate avalikku ruumi suunatud performance´itega.