Estonia tähistab Georg Otsa 90. sünniaastapäeva galakontserdiga

Ülla Veerg

21. märtsil tähistab Rahvusooper Estonia teatri kauaaegse solisti Georg Otsa 90. sünniaastapäeva suure galakontserdiga. Samal päeval jõuab müügile DVD „Georg Ots – Estonia legend“ ja 19. märtsil avatakse näitus Georg Otsaga seotud esemetest.

21. märtsil ja 22. märtsi lisakontserdil esinevad armastatud laulja mälestuseks Gabriel Suovanen Soomest, Samsons Izjumovs Lätist, Sergei Leiferkus Venemaalt ja Rahvusooper Estonia solistid Jassi Zahharov, Rauno Elp, Aare Saal jt. Kontserte dirigeerib Eri Klas, kunstiline juht on Arne Mikk ja kujundaja Liina Keevallik.

Koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga jõuab müügile uus DVD – „Georg Ots – Estonia legend“. „See on esimene DVD, kus on jäädvustatud meie muusikateatri möödunud aastad tõsisema muusika vallast. Tänu Jüri Kruusile, kes on helipildi meisterlikult restaureerinud, kõlab Georg Otsa hääl DVD-l kogu tema loomulikus ilus ja nüansirikkuses“,  ütles Arne Mikk. Georg Otsa esituses on DVD-l katkendid Leigh’, Mozarti, Rubinsteini, Ernesaksa, Verdi, Bizet’, Miljutini, Kálmáni, Lehári, Listovi ja Kabalevski loomingust.

Koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga avatakse 19. märtsil Estonias näitus, kus eksponeeritakse Georg Otsaga seotud põnevaid esemeid nagu legendaarse laulja parema käe jäljend kipsis, värvikad ooperikostüümid, Georg Otsale Venemaa Teaduste Akadeemia Teoreetilise Astronoomia Instituudi poolt välja antud ametlik tunnistus, millega 20. juunil 1996 omistati väikeplaneedile „1977 QA1“ Georg Otsa nimi „3738 OTS“ jpm. Näitust toetab SEB ja see on avatud 9. maini 2010.

Otsa väljendusrikas ja lüüriline baritonihääl laulis end sügavale publiku südamesse, tema sagedased esinemised klassikalise muusika ja estraadikontsertidel, raadios ja televisioonis tegid temast tõelise staari. Kolmekümne solistiaasta jooksul Estonias lõi erakordse lavasarmiga Georg Ots särava galerii detailideni viimistletud rolle. Unustamatutena püsivad tema Jago (Verdi „Othello“), Deemon (Rubinsteini „Deemon“), Rigoletto (Verdi „Rigoletto“), Don Giovanni (Mozarti „Don Giovanni“), Papageno (Mozarti „Võluflööt“), Porgy (Gershwini „Porgy ja Bess“), Cervantes/don Quijote (Leigh’ „Mees La Manchast) jpt. Tema loomingutee üheks tippsaavutuseks oli Imre Kalmáni opereti „Tsirkusprintsess“ ainetel Lenfilmi stuudios valminud film „Mister X“. Estonia laval laulis ta kuni oma surmani 1975. aastal. Pooleli jäi tema lavastajadebüüt ooperiga „Don Giovanni“.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming