Baltisaksa aadlikultuuri sära Kadrioru kunstimuuseumis!

Kadrioru kunstimuuseum

Reedel. 18. septembril avatakse Kadrioru kunstimuuseumis 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstikultuuri hiilgeaega tutvustav näitus „Balti biidermeier”.

Näitus „Balti biidermeier” tutvustab 19. sajandi esimese poole Eesti- ja Liivimaad ajajärgu ühe olulisema tunnuse – biidermeierlikkuse kaudu. Mõiste „biidermeier” sündis Napoleoni sõdadele järgnenud rahuaja kodanliku elutunde tähistamiseks ning jättis olulise jälje kõigile kunsti vormidele. Eesti kunstikogudes on säilinud suurepäraseid portreid, maastikke, linnavaateid ja tarbekunstiteosed, mis juhatavad vaataja sellesse naiseliku malbuse ja meheliku kindlameelsuse aega, annavad nauditava pildi baltisaksa seisuseuhkusest ja soorollidest, kodukultusest ja kodumaa-kujutlusest, suhtumisest eestlastesse, Tartu (Dorpat) ja Tallinna (Reval) elust.

Biidermeierstiil sündis küll saksa keeleruumis, ent sellega tihedalt seotud Eesti- ja Liivimaa baltisakslaste seisuslik elukorraldus ühildus sujuvalt biidermeierajastu ideaalidega. Biidermeierkultuurile iseloomulikud väärtused – individualism, praktilisus, koduarmastus, tihedad perekondlikud suhted olid baltisaksa ühiskonnakorralduse aluseks.

Ettekujutus kodukolde ümber keskendunud elust ja lähedastega koos olemise rõõm tõstis tähtsale kohale portreežanri. Portreegaleriide näopiltide read osutasid suguvõsa hallidesse aegadesse ulatuvale ajaloole, miniatuur kaminapealsel meenutas kallist sugulast või sõpra. Kuigi nii mõnegi näitusel eksponeeritud teose autori või portreteeritu nimed on meie kollektiivsest mälust kustunud, kannavad need mälestuskultuurist läbi imbunud ajastu hõngu.

Biidermeierajastusse langes ka eestlaste-sõbralike baltisaksa intellektuaalide tegevuse kõrgaeg, millega kaasnes kunstnike süvenev huvi kohaliku ainestiku vastu. Värvikas talupoeglik miljöö ja võõrad kombed vaimustasid kunstnikke. Linna- ja mõisakultuurist mõjutatud ning väljamõeldud detailidega täiendatud eesti rahvarõivaste eksootilise veetluse maalimisega elasid 19. sajandi esimese poole baltisaksa kunstnikud välja oma maalijatemperamenti ja estofiilseid hoiakuid.

Biidermeierajastu kunsti iseloomustab stiililine mitmekülgsus. Nii maali- kui ka tarbekunstiteostes põimusid erinevate esteetiliste süsteemide kihistused. Just sel perioodil tärkasid Eesti kunstikultuuris klassitsismi ja romantismi võrsed ning asjalikku ja praktilist meelelaadi esindav vararealism.

Näitusel eksponeeritud baltisaksa kunstnikke: F. B. Dörbeck, T. Gehlhaar, J. Hau, E. Hau, G. A. Hippius, A. J. Klünder, C. F. von Kügelgen, F. L.  von Maydell, G. J. F. Napiersky, C. T. von Neff, A. G. W.  Pezold, H. L. Petersen, J. Schwabe, G. F. Schlater, K. A. Senff, M. F. Stegemann, J. C. E. Ungern-Sternberg, C. S. Walther, O. Zoege von Manteuffel jpt.

Näitusel eksponeeritud teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi, Tartu Ülikooli geoloogia muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja erakollektsioonidesse.

Näituse kuraator: Tiina Abel (Kumu kunstimuuseum)

Näituse kujundaja: Tiit Jürna

Näitusega kaasnevad üritused:

Laupäevaakadeemiate loengusari (programm aadressil www.ekm.ee/kadriorg)

Esimene loeng 19. septembril kell 15.00 – Tiina Abel. Biidermeierkultuur ja „Liivimaa vaikelu”

 

Pedagoogilised programmid:

„Tinasõdurid ja tikkimine” (lasteaiale ja algkoolile)

„Oh ajad! Oh kombed!” (põhikoolile ja gümnaasiumile)

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming