Avatakse kaks näitust arhitektide loodud maailmast

Neljapäeval, 16. juunil kl 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis näitused „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“ ning „Õhtuti kodus. Arhitekt Raine Karbi eramud ja suvilad“. Esimene näitus keskendub arhitekti töövahenditele alates joonisest ja lõpetades arvutiprogrammidega, teine aga arhitekt Raine Karbi loodud eramutele ja suvilatele.
 „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“ vaatleb, milline koht on muuseumi kogudel – joonistel, fotodel, tekstidel ja makettidel – kaasaja arhitektuuripildis. Peateemana tuuakse välja, kuidas joonis kui arhitekti töövahend on viimase saja aasta jooksul mõjutanud arhitektuuri kujutamist ning kuidas see on valmis ehitatud majadesse edasi kandunud.
Näituse kuraatoriks on arhitekt Kalle Komissarov, kes vaatleb tavapäraselt kunstiteadlaste ja muuseumitöötajate valdkonda kuuluvaid teemasid praktiku pilgu läbi ja teeb seda arhitektuurseid tööriistu kasutades. Näitusel esitletakse erinevaid kogumisvaldkondi ning nende vasteid tänases arhitektuuris: joonist kui dokumenti ja selle meediumi kadumist kaasaegses projekteerimisprotsessis; fotot kui dokumentaalset jäädvustust ja selle teisenemist konstrueeritud, subjektiivseks kujutluspildiks; tekstipõhise informatsiooni kadumist ja asendumist digitaalmaailma vahenditega. Näitus on kantud veendumusest, et projekt on arhitekti väljund ning vahend mõjutab tulemust.
Näituse kuraatori Kalle Komissarovi sõnul otsis ta arhitektiameti algpõhjust: „Mida teevad arhitektid? Nad ei ehita maju – nad projekteerivad neid. Aga see ei saa ju olla kõik! Ei saa ju olla eesmärk joonistada aastakümnete viisi ruutude sisse teisi ruute, trepitõuse, kraanikausse või aknaid. Midagi peab seal taga veel olema. See kõik on maailma loomine! Arhitektid loovad maailma – loovad oma maailmu, olgu need siis kasvõi taskumaailmad. Ja see, mis neid tegema sunnib, on loomisrõõm. See soov on ajatu ja niikaua kui loomisrõõmu jagub, tuleb arhitektuuriga tegeleda.“
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus publik on oodatud ka ise kaasa lööma: proovida saab nii erinevaid joonestusvahendeid kui ka makettide valmistamist.
Näitus jääb Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis avatuks 25. septembrini.
Kuraator ja kataloogi koostaja: Kalle Komissarov
Näituse kujundus: Edina Dufala-Pärn
Graafiline kujundus: Kristjan Mändmaa, Moonika Maidre

„Õhtuti kodus. Arhitekt Raine Karbi eramud ja suvilad“ on pühendatud arhitekt Raine Karbi (1939) nõukogude perioodi eramutele ja suvilatele. Karp kuulub Eesti moodsa arhitektuuri klassikute hulka, kelle originaalne looming omab püsiväärtust nii kohaliku kui ka laiemalt terve regiooni ehituskunsti seisukohalt. Üle viie aastakümne kestnud tegusa karjääri jooksul on Karp kavandanud umbkaudu 300 projekti, mille diapasoon ulatub aiamajadest ja bussipaviljonidest kuni linnahalli ja rahvusraamatukoguni.
Karp on alati pidanud inimesele kodu loomist arhitektitöö oluliseks osaks ja neid heal meelel õhtuti oma kodustuudios joonistanud, tehes seda mingil määral tänase päevani välja. Kollektiivses ühiskonnas privaatse nurgakese omamine, olgu siis iseehitatud oma maja või ainult väikese suvila kujul, oli teatud vastupanuvorm kehtivale võimule. Loomulikult ehitati eramaju üle terve endise Nõukogude Liidu, aga Eesti puhul on märkimisväärne kohalike tuntud arhitektide eriprojektide kasutamine eramute ehitamisel, mis üldiselt üheülbalises tüüpprojektide maailmas tõstis märgatavalt ka kerkivate majade ruumilist kvaliteeti. Nõukogude perioodi lõpp langeb peaaegu kokku ajaga, mil Karp vahetas joonestuslaua arvuti vastu 1990. aastal, seega kuuluvad eksponeeritud objektid ka tehnoloogiliselt teise ajastusse ja näitus rõhutab käsitsi valmistatud arhitektuurijoonistuse ilu.
Väljapanekus on erilise tähelepanu all on Raine Karbi enda maja Meriväljal (1968–1975), mis kuulub Eesti eramuarhitektuuri absoluutsesse tippu. Lisaks maja erinevate projektvariantide joonistele on muuseumi kollektsioonist eksponeeritud maja makett, mida täiendab Karbi pildistatud unikaalne slaidiseeria maja pikast, peaaegu 10 aastat kestnud ehitusprotsessist. Esmakordselt on väljas maja esialgne eskiisvariant 1966. aastast, mis erineb märgatavalt kõigile tuntud lõpptulemusest.
Näitus on täiendus värskele raamatule „Arhitekt Raine Karp” (koostajad Raine Karp, Mait Väljas), mille esitlus toimus maikuus Eesti Rahvusraamatukogus. Rohkete fotode ja joonistega illustreeritud teos koondab kokku arhitekti loomingu kogu oma mitmekesisuses, sisaldades nii suuremõõtmelisi tähtobjekte (linnahall, rahvusraamatukogu, Sakala keskus) kui ka laia valiku elamuarhitektuuri tänase päevani välja.
Näitus jääb Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel avatuks kuni 21. augustini 2016.
Kuraator: Mait Väljas
Graafiline disain: Agnes Ratas (Stuudio Stuudio)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar