Ahvenamaa kevad Eestis

Kolmapäeval, 16.aprillil kell 16 avatakse Uue Kunsti Muuseumis näitus "Ahvenamaa kevad Eestis".

Kui paljud meist teavad, et keset Läänemerd, otse Eesti ja Rootsi vahel, on neljast tuulest lainete uhtuda veel üks väike riik oma kultuuri ja parlamendiga? See on 6000 saarega linnuriik, peatuspaik miljonitele lõunast Lapimaale ruttavatele sulelistele. Ja alaline elupaik 26 000 ahvenamaalasele, kes Soome ühinemisel Euroliiduga kauplesid oma saarestikule välja autonoomse staatuse. Nii said nad võimaluse omaette eelarveks ja õiguse Mariehamni sadamas randuvate laevade maksutulu Ahvenamaa edendamiseks endale jätta. Laevaliinid aga õiguse tax-freeks kauplemiseks, sest Ahvenamaal peatunud laevad oleks nagu Euroopa Liidust välja sõitnud…
Ööpimeduses kümnekonnaks minutiks peatuva laeva Tallinn-Stockholmi enamik reisijaid ei märka, et ollakse 1861. aastal tsaar Aleksander II poolt rajatud imekaunisse linna jõutud. Sadamas on küll neljamastilise ookeanipurjeka Pommern valgustatud taglas, ent legendaarse reederi Gustav Erikssoni peredünastia lugude ja suuruse hoomamiseks peab Tallinki laevalt maha astuma ning kolima muuseumilaevale, mis veel eelmise sajandi keskel Austraaliast Euroopasse sadu tuhandeid tonne vilja vedas. Ning moodsast kruiisilaevast mahajäänule ei jää nüüd muud üle kui Mariehamni jalutada ning fantastilisi tsaariaegseid puitvillasid nautima hakata…
Ruhnus sündinud ja pea kogu oma elu Ahvenamaal elanud arheoloog Matts Dreijer (1901-1998) oli veendunud, et täna UNESCOs ametlikult kinnitatud ja Mäläri järvel asunud Birka olevat hoopis Ahvenamaal peitunud. Miks pidid viikingid ja varakeskaegsed kaupmehed sõitma kokku Rootsimaa sisemusse, kui palju loogilisem oli vahetada kaupa ja sõlmida kultuurisidemeid siin, kesk Läänemerd asuvas saarestikus?
Esimene korralikult jäädvustunud kultuurikontakt Eesti ja Ahvenamaa vahel kuulub üleeelmisesse sajandivahetusse, kui Noor-Eesti juhtfiguurid Friedebert Tuglas ja Gustav Suits seal maapaos ning koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga oma noorpõlve mitmed ilusaimad teosed lõid. Nimelt Turust pärit impressionist Victor Westerholm (1860-1919) oli asutanud Mariehamni külje all Önningeby külas vabameelsete kunstnike koloonia, kelle mälestuseks on Kjell Ekström asutanud endisesse loomalauta kunstimuuseumi. Kjell Ekström ongi see tänane Ahvenamaa kunstnik, kes nii omaenda loomingu kui jõulise korraldajana saarestiku kunstielu purjedesse pidevalt tuult puhub. Tema suurel abil ja toel oleme toonud Pärnusse päris suure tüki Ahvenamaa kunstielust. Kuni maikuu lõpuni saab Uue Kunsti Muuseumi saalides nautida sajanditaguseid maale ja traditsioonilisi rüüuvaipu. Kaasaegset Ahvenamaa kunsti esindavad Minna Öbergi ja Amanda Chanfreau maalid, Anna Sundblomi ja Kjell Ekströmi installatsioonid, Karina Carlssoni ja Matilda Sauli foto+luule kompositsioonid, Margit Holmbergi moodsad vaibad, Per-Ove Högnäsi dokfilmid.
Et aga Ahvenamaa kevad pole mõeldav ilma linnulauluta, siis on näituse üks põnevamaid väljapanekuid vaadata muuseumi lähikonnas kasvavatel pärnadel. Need on Ahvenmaa kunstnike ja nende laste valmistatud linnumajad. Mõned neist annavad lausa linnuhotelli või isegi linnulossi mõõdu välja! See on osa projektist, mille algatas Anna Sundblom koos Fääri saarte ja Gröönimaa kunstnikega. Eesmärgiks oli, et kutselised kunstnikud koos oma lastega valmistavad fantaasiaküllaseid linnumaju ning seavad need üles oma kodukoha ümbrusesse. Et aga laste kujutlusvõimel pole piire, siis oli tulemus rohkem kunstiline kui praktiline ning ahvenamaalaste linnukodudest sai rändnäitus. Pärnusse jäävad põnevad linnumajad kuni pesitsusaja lõpuni, sest mine tea, äkki leiab mõni neist ka sulelise üürilise?

Uue Kunsti Muuseumis 16.04. – 28.05.2014
Kuraatorid Kjell Ekström ja Mark Soosaar.
Näituse kodulehekülg:
http://mona.ee/eesti/naitused_ahvenamaa.htm

Normal 0 21 false false false ET X-NONE X-NONE MicrosoftInternetExplorer4

AHVENAMAA KEVAD EESTIS

Näitus Uue Kunsti Muuseumis 16.04. – 28.05.2014

Kuraatorid Kjell Ekström ja Mark Soosaar
Pidulik avamine  kolmapäeval, 16.aprillil kell 16.00

Kui paljud meist teavad, et keset Läänemerd, otse Eesti ja Rootsi vahel, on neljast tuulest lainete uhtuda veel üks väike riik oma kultuuri ja parlamendiga? See on 6000 saarega linnuriik, peatuspaik miljonitele lõunast Lapimaale ruttavatele sulelistele. Ja alaline elupaik 26 000 ahvenamaalasele, kes Soome ühinemisel Euroliiduga kauplesid oma saarestikule välja autonoomse staatuse. Nii said nad võimaluse omaette eelarveks ja õiguse Mariehamni sadamas randuvate laevade maksutulu Ahvenamaa edendamiseks endale jätta. Laevaliinid aga õiguse tax-freeks kauplemiseks, sest Ahvenamaal peatunud laevad oleks nagu Euroopa Liidust välja sõitnud…
Ööpimeduses kümnekonnaks minutiks peatuva laeva Tallinn-Stockholmi enamik reisijaid ei märka, et ollakse 1861. aastal tsaar Aleksander II poolt rajatud imekaunisse linna jõutud. Sadamas on küll neljamastilise ookeanipurjeka Pommern valgustatud taglas, ent legendaarse reederi Gustav Erikssoni peredünastia lugude ja suuruse hoomamiseks peab Tallinki laevalt maha astuma ning kolima muuseumilaevale, mis veel eelmise sajandi keskel Austraaliast Euroopasse sadu tuhandeid tonne vilja vedas. Ning moodsast kruiisilaevast mahajäänule ei jää nüüd muud üle kui Mariehamni jalutada ning fantastilisi tsaariaegseid puitvillasid nautima hakata…

Ruhnus sündinud ja pea kogu oma elu Ahvenamaal elanud arheoloog Matts Dreijer (1901-1998) oli veendunud, et täna UNESCOs ametlikult kinnitatud ja Mäläri järvel asunud Birka olevat hoopis Ahvenamaal peitunud. Miks pidid viikingid ja varakeskaegsed kaupmehed sõitma kokku Rootsimaa sisemusse, kui palju loogilisem oli vahetada kaupa ja sõlmida kultuurisidemeid siin, kesk Läänemerd asuvas saarestikus?
Esimene korralikult jäädvustunud kultuurikontakt Eesti ja Ahvenamaa vahel kuulub üleeelmisesse sajandivahetusse, kui Noor-Eesti juhtfiguurid Friedebert Tuglas ja Gustav Suits seal maapaos ning koos Konrad Mäe ja Nikolai Triigiga oma noorpõlve mitmed ilusaimad teosed lõid. Nimelt Turust pärit impressionist Victor Westerholm (1860-1919) oli asutanud Mariehamni külje all Önningeby külas vabameelsete kunstnike koloonia, kelle mälestuseks on Kjell Ekström asutanud endisesse loomalauta kunstimuuseumi. Kjell Ekström ongi see tänane Ahvenamaa kunstnik, kes nii omaenda loomingu kui jõulise korraldajana saarestiku kunstielu purjedesse pidevalt tuult puhub. Tema suurel abil ja toel oleme toonud Pärnusse päris suure tüki Ahvenamaa kunstielust. Kuni maikuu lõpuni saab Uue Kunsti Muuseumi saalides nautida sajanditaguseid maale ja traditsioonilisi rüüuvaipu. Kaasaegset Ahvenamaa kunsti esindavad Minna Öbergi ja Amanda Chanfreau maalid, Anna Sundblomi ja Kjell Ekströmi installatsioonid, Karina Carlssoni ja Matilda Sauli foto+luule kompositsioonid, Margit Holmbergi moodsad vaibad, Per-Ove Högnäsi dokfilmid.

Et aga Ahvenamaa kevad pole mõeldav ilma linnulauluta, siis on näituse üks põnevamaid väljapanekuid vaadata muuseumi lähikonnas kasvavatel pärnadel. Need on Ahvenmaa kunstnike ja nende laste valmistatud linnumajad. Mõned neist annavad lausa linnuhotelli või isegi linnulossi mõõdu välja! See on osa projektist, mille algatas Anna Sundblom koos Fääri saarte ja Gröönimaa kunstnikega. Eesmärgiks oli, et kutselised kunstnikud koos oma lastega valmistavad fantaasiaküllaseid linnumaju ning seavad need üles oma kodukoha ümbrusesse. Et aga laste kujutlusvõimel pole piire, siis oli tulemus rohkem kunstiline kui praktiline ning ahvenamaalaste linnukodudest sai rändnäitus. Pärnusse jäävad põnevad linnumajad kuni pesitsusaja lõpuni, sest mine tea, äkki leiab mõni neist ka sulelise üürilise?

Näituse kodulehekülg:
http://mona.ee/eesti/naitused_ahvenamaa.htm


/* Style Definitions */ table.MsoNormalTable {mso-style-name:”Table Normal”; mso-tstyle-rowband-size:0; mso-tstyle-colband-size:0; mso-style-noshow:yes; mso-style-priority:99; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:””; mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt; mso-para-margin:0cm; mso-para-margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:10.0pt; font-family:”Times New Roman”,”serif”; mso-fareast-font-family:”Times New Roman”;}

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming