Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine Uue Kunsti Muuseumis

23 – 24. veebruaril 2014
Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine

Ringkäigud näituse “EW 100” kuraatori Mark Soosaarega. 

Avatud näitus “EW 100. Meie kujutav kunst ja kodumaine klaveriehitus esimesel iseseisvusajal 1918 – 1940”. .  Eesti Klaverimuuseumi asutaja, helilooja Alo Põldmäe ja pianist Paul Jõgi tutvustavad kodumaise klaveriehituse ajalugu.
Mõlemal päeval linastub ka Mark Soosaare Eesti-teemaline filmikava.

FILMIDOKUMENDID (linastuvad mõlemal päeval):
12.00
“Riigivanem I” (1990, 60 min)
Esimene osa dokfilmist, mis räägib Eesti esimese riigivanema ja presidendi Konstantin Pätsi rollist meie rahvusriigi loomisel.
“Riigivanem II” (1991, 60 min)
Järjefilm jutustab president Konstantin Pätsi traagilisest saatusest  nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

14.30
“Kihnu Kristjan” (1992, 30 min)
Kristjan Michelson oli 11-aastane, kui  Eesti uuesti vabaks sai. Tubli laulumehena esines ta Rootsi kuningapaarile, rändas ansambliga “Kihnumua” mööda ilma ja võlus oma kauni häälega inimeste südameid. Kristjan ja paljud temavanused olid tollal valmis astuma kaitseväkke ning ohverdama oma elu kodumaa eest.
“Miss Saaremaa” (1989, 50 min)
Dokfilm Eesti Vabariigi ajaloost läbi lihtsa saarenaise pilgu ja tema käänulise elutee.
Ljubov Hermann pärjati  Miss Saaremaaks aastal 1931. Sõjapäevil heitis saatus vapra naise Venemaa vanglatesse, ent tema meeletu optimism ja huumorimeel aitasid ellu jääda. Vabanedes sai Ljubast  Hruðtðovi ja Breþnevi kokk Livadie palees. Sestap panigi ta pensionipõlves Saaremaale tagasi jõudes oma põrsastele nimeks Nikita ning Ljonja…

16.00
“Vabatahtlikud” (2007, 35 min)
Taani, rootsi ja soome vabatahtlikud Vabadussõjas.
Eesti Vabadussõjast on väga vähe ülesvõtteid. Lahingute vaheaegadel tehtud juhuslikele fotodele lisandub vaid paarkümmend minutit tummfilmi, mis vändatud taani rindeoperaatori Asbjorn Bech’i poolt. Võttes aluseks tema must-valged kaadrid, jutustab film kolme Vabadussõjast osavõtnu karmist saatusest. Need on soomlanna Aino Mälkonen, rootslane Einar Lundborg ja taanlane Sören Opffer. Viimasest jäid pärast langemist  järele väga tundlikud kirjad emale. Oma viimases lahingueelses kirjas aimab Sören surma ette ja see on kirjutatud värsivormis. Luuletus trükiti ära Taani ajalehtedes ja see muutus peagi rahvalauluks, mida teadis pea iga taanlane  “Stenka Razini” viisil. Einar Lundborg võitles soomusauto “Kalewipoeg” komandörina ja innustas rindekaaslasi oma hulljulgete sissetungidega bolðevike tagalasse. Lundborgile tõi hiljem maailmakuulsust kindral Nobile ekspeditsiooni päästmine Põhja-Jäämerelt pärast õhulaeva “Italia” purunemist. Aino Mälkonen võltsis oma passis eesnime Aimoks, ajas juuksed maha ja lasi end mehena rindele saata, sest Soome seadused ei lubanud tollal naistel sõtta minna. Aino sai Narva all raskelt haavata ja suri paari kuu pärast Viiburi haiglas.
Film tänab neid, kes andsid oma elu eesti rahva ja võib-plla kogu Euroopa ellujäämise eest.
“Eesti esimene kodanik” (1992, 50 min)
Kaksikportree Arnold Rüütlist ja Lennart Merist. Ülemnõukogu esimehe vahetab välja Eesti Vabariigi president. Nende kahe mehe käe all astub Eesti välja Nõukogude Liidust ja saab ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Kaks meest, kes täiendasid teineteist. Üks on alalhoidlik ja maamehena tasakaalukas, teine jõuliselt uuenduslik ning köietantsijana ka tasakaalukas!

Näitus “EW 100. Meie kujutav kunst ja kodumaine klaveriehitus esimesel iseseisvusajal 1918 – 1940”
jääb vaadata kuni 2. märtsini 2014
Väljapanek EESTI WABARIIK 100 on läbi nelja aasta kestev näitustesari. Tänavune küünlakuu on pühendatud kahe ilmasõja vahel loodud kujutavale kunstile ning klaveritoodangule.
Kes meist ei teaks seda Eesti ajaloo kõige tähtsamat fotot – Jaan Poska kirjutab 2. veebruaril 1920. a alla Tartu rahulepingule. Kui paljud meist aga on tähele pannud maagilist aurat ümber küünlaleegi, mis valgustab ajaloolist hetke, Eesti saatusepaberit ja Jaan Poska nägu? Maailmas pole kuigi palju dokumente, mis on ühtlasi kunstiteosed. See fotodokument seda kindlasti on. Ning nii pole imestada, et küünlapäeval, 2. veebruari videvikutunnil avaneva näituse “EESTI WABARIIK 100” üheks naelaks ongi Armin Lombi ülesvõte Tartu rahu sõlmimisest.
Lugeja võib ehmatada – meie riigi sajanda sünnipäevani on ju jäänud veel neli aastat, ega Uue Kunsti Muuseum pole midagi segi ajanud? Ei, oleme veel täie mõistuse juures! Aga näituseid “EESTI WABARIIK 100” tuleb meil neli. Sel aastal esitame valikut esimesel iseseisvusajal (1918 – 1940) loodud kunstiteostest. Tuleval aastal näitame okupatsiooniaastatel (1940 – 1990) nii kodu- kui välismaal sündinud eesti kunstnike teoseid. Ületuleval aastal aga jõuame taasiseseisvunud Eesti (1991 – 2016) kunstini. Neljas näitus “EESTI WABARIIK 100” avaneb juubeliaasta eelõhtul, 2017. aasta veebruaris ning seal eksponeerime laste ning noorte loomingut, pühendatud meie oma riigile.
Omariiklusele ja vabaduspüüdele pühendatud näitustesari tipneb 2017. aasta 6. detsembril avaneva ning 2018. aasta 24. veebruarini kestva väljapanekuga “4 x 100 VABADUS”. Sellel nelja riigi – Soome, Leedu, Eesti ja Läti – 100. aastapäevale pühendatud kunstinäitusel püüame esitada nelja rahva parimate kunstnike saja aasta jooksul loodud teoseid. Pärast Pärnut liigub näitus Helsingisse, Tallinna, Vilniusesse ja Riiga. Loodame, et selle võimsa lõppakordiga saame avada ka Läänemere Kunstipargi peahoone Kontserdimaja ja jõe vahelisel kaldapealsel.

Käesoleval näitusel on väljas teosed järgmistelt kunstnikelt: Eduard Wiiralt, Konrad Mägi, Eduard Ole, Hando Mugasto, Lydia Nirk-Soosaar, Kaarel Liimand, Villem Ormisson, Peet Aren, Jaan Vahtra, Karl Herman, Richard Uutmaa, Juhan Muks, Maksimilian Maksolly, Armin Lomp, Aleksander Kulkoff ja Paul Burman.
Lisaks kujutavale kunstile esitleb Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum Eesti Wabariigis valmistatud pille. Aastad 1918 – 1940 tähistavad eesti klaveriehituse „kuldaega“. Siis tehti omamaiste klaverite tootmises nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne hüpe. Arvestatavad positsioonid tulid ka rahvusvahelisel turul. Klaverieksport laienes Soome, Lätti, Leedusse, Poolasse, aga ka Palestiinasse, Süüriasse, Egiptusesse. Tänaste andmete kohaselt valmistati I Eesti Vabariigi ajal 24 erineva nimetusega klavereid. Neist 7 jõuavad Pärnus toimuvale näitusele.

Rohkem infot Uue Kunsti Muuseumis toimuvast kodulehelt www.mona.ee

Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, Pärnu

Avatud iga päev 9 – 19

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming