Rahvusbibliograafia jõudis kuldsete kirjadega kaante vahele

Eesti raamatu päeval, 23. oktoobril kl 14 esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis eesti rahvusbibliograafiat „Eestikeelne raamat 1918-1940“. Samas toimub seminar, kus vaadeldakse kirjastustegevust ja raamatuturgu Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis.

Viisteist aastat paljude inimeste tööd, neli toekat köidet, u 30 000 kirjet, nime-, pealkirja-, koha- ja organisatsiooniregistrid – see kõik on kogutud rahvusbibliograafia kuldkirjaliste kaante vahele, lisaks raamatuloolase Aile Möldre ülevaatlik artikkel „Kirjastamine ja raamatutoodang Eesti Vabariigis 1918-1940“.

„Väljaande eeltöid alustasime Rahvusraamatukogus 1998. aasta lõpus. Elektronkataloogis ESTER moodustuv andmebaas sai aluseks tulevasele trükibibliograafiale. Arutlesime, kas teha raamat või jätta teave elektroonilisse andmebaasi. Lõpuks võitis arusaam, et nii eriline ja tähtis raamat raamatutest peab olema ka paberil ja kaante vahel. Nüüd on Eesti raamatukogude ühistöös trükituna olemas andmed kogu eestikeelse kirjavara kohta aastaist 1525-1940,“ ütles Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Rahvusraamatukogus oli tuumik varasemast rahvusbibliograafia osakonnast, kes tegeles Eesti ajakirjanduse artiklite bibliografeerimisega aastatest 1918-1944. See võimaldas ilma suurema sisseelamiseta süüvida tollasesse aega. Kaasati ka Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu. Lisaks otsiti selle perioodi trükiseid välisandmebaasidest, erakogudest, riigiasutustest jm.

„2009. a. sügiseks oli käsikiri koos: kaks ja pool tuhat lehekülge kirjandusnimestikku, millele lisandus poolteist tuhat lehekülge registreid. Aga käsikiri ootas veel toimetamist ja küljendamist. Järgnes aastaid kestev üksluine ja äärmist täpsust nõudev töö,“ rääkis rahvusbibliograafia peatoimetaja Leili Tenno.

Loodi usaldusväärne nimeregister, tehti tööd isikunimede eri kujude selgitamisel ja kokkuviimisel. Pseudonüümid ja nende lahendused ning nimevariandid on seotud viidetega.

„Üks raskemaid ülesandeid oli isikunimede täpsustamine. Nimede eestistamise kõrgajal 1930. aastatel oli mõni mees mitut moodi kirjas: näiteks Erich Bergman, Erich Bergmann ja Eero Pärgmäe asusid tükk aega rõõmsalt kolmekesi kataloogis. Karlsruhe kataloogina tuntud koondkataloog aitas selgitada taolisi eestindatud autoreid nagu Mooris Hanneken, kes pika otsimise peale osutus olevat Charles-Maurice Hennequin,“ selgitas töö keerukust koostaja Anne Ainz.

Nimestik koondab 28 120 raamatu ja jätkväljaande kirjet. Koostamist koordineeris Anne Ainz, peatoimetaja on Leili Tenno. „Eestikeelne raamat 1918-1940“ ilmumine on ka üks Rahvusraamatukogu 95. tegutsemisaasta tähistest. Teose andis välja Eesti Rahvusraamatukogu, väljaandmist toetasid Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Rahvusbibliograafiat „Eestikeelne raamat 1918-1940“ saab tellida Rahvusraamatukogust tel. 630 7520, e-post: Marju.Allik@nlib.ee ja Rahvusraamatukogu veebipoest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming