Voldemar Miller 7. II 1911 – 26. IV 2006

 

Meie hulgast on lahkunud kirjanik, raamatuloolane, arhivaar ja kodu-uurija Voldemar Miller. Voldemar Miller sündis 7. veebruaril 1911. aastal Saaremaal. Pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist asus ta Tartu ülikoolis õppima ajalugu. Alates 1937. aastast töötas ta Eesti Ajalooarhiivis, algul abitööjõuna, hiljem arhivaarina, aastatel 1944 – 1950 oli arhiivi ülem. 1950. aasta veebruaris läks Voldemar Miller arreteerimisest pääsemiseks vabatahtlikult tööle Käva kaevandusse, kuhu jäi kaheks aastaks.  

Järgmised pool sajandit oli Voldemar Miller seotud raamatukogundusega, töötades Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogus (1952 – 1977) ja Eesti Rahvusraamatukogus (1978 – 1996). Eesti raamatukogunduse arengus on olulisel kohal tema 1960. aastatel formuleeritud baltica ja raamatu rariteetsuse kriteerium. 1968. aastal loodi Eesti TA Raamatukogus baltikaosakond, mida Voldemar Miller juhatas kuni töölt lahkumiseni.

Emakeele ja emakeelse raamatukultuuri arengut pidas ta eesti rahvuse  kujunemise ja kestmise kandvaks jõuks. Tema eestvedamisel sai teoks raamatuaasta tähistamine 1975. aastal seoses 450. aasta möödumisega esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. Kuigi kavandatud üritusi ei lubatud ametlikult nimetada eesti raamatu aastaks, olid ettevõtmised suurejoonelised: Kunstihoones korraldati esinduslik raamatunäitus, ilmus album “Esimesed eesti raamatud” (1976). Tema algatusel valmis ülevaateteos “Eesti raamat 1525 – 1975” (1978). Eriti väärtuslik on selles Voldemar Milleri enda kirjutatud vanema raamatuloo käsitlus, mille juures esmakordselt näidati eestikeelse raamatu seost baltisaksa kultuuri ja raamatuga. 1991. aastal pälvis Voldemar Miller Eesti raamatuajaloo uurimisel tehtu eest Friedrich Puksoo preemia.

Võrdväärselt raamatukogutööga pühendas Voldemar Miller oma energia kodu-uurimisele. Ta oli 1958. aastal moodustatud kodu-uurimise komisjoni liige ning koolinoorte kodu-uurimiskonverentside algataja. 1963. aastal asutas ta koos aatekaaslastega Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi. Voldemar Milleri osavõtul sündis Eesti Televisiooni saatesari “Majad täis mälestusi” ning kaheköiteline koguteos “Tallinna ajalugu” (1969, 1976), millele ta ise kirjutas kultuuriloolised peatükid. Tallinna linnavõimud tänasid 1999. aastal Tallinna ajaloo uurimisel tehtu eest Voldemar Millerit linna teenetemärgiga.

Kirjanikuna sai Voldemar Miller tuntuks lasteraamatute autorina. Tema esimesed lühijutud jõudsid lugejani ajakirjas Täheke ning kogumikes “Kirju-Mirju” ja “Jutupaunik”. Esimene lasteraamat “Kiki” ilmus 1966. aastal. Muinasjutulise  “Tilleprintsessi” pärgasid noored lugejad 1992. aastal Eesti esimese kaasaegse lastekirjanduse auhinna Nukitsaga. Jutukogu “Merehundijutud” (I-II, 1984, 1993) andis autorile koha Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimistus.

Eesti ajaloo, keele ja kirjakultuuri uurimist ning tutvustamist pidas Voldemar Miller tähtsaks kõigile seltsidele ja orga­nisatsioonidele, mille tööst ta osa võttis: Arhivaaride Ühingus, Raamatukoguhoidjate Ühingus, Kodu-uurimise Seltsis, Muinsuskaitse Seltsis, Estonia Seltsis, Emakeele Seltsis, Kirjanike Liidus jm.

Voldemar Milleri panust Eesti kultuurilukku on tunnustatud Riigivapi IV klassi ordeniga. 1996. aastal pälvis ta Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia, 1998. aastal Avatud Eesti Fondi iseseisvuspäeva auhinna.

2006. aasta 26. aprillil jõudis mitmekülgse kultuuritegelase elutee lõpule. 3. mail sängitati Voldemar Milleri põrm Metsakal­mistu mulda.

Eesti Arhivaaride Ühing, Eesti Kirjanike Liit,

Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Rahvusraamatukogu,

Emakeele Selts, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Ülikooli infoteaduste osakond, Tallinna Ülikooli Akadeemiline

Raamatukogu, Õpetatud Eesti Selts