Victor Terras 21. I 1921 – 17. XII 2006

 

  Hilinemisega sai teatavaks, et 2006. aasta 17. detsembril suri USAs rahvusvaheliselt tuntud kirjandusteadlane, professor Victor Terras.

Victor (Viktor) Terras sündis Põltsamaal. Pärast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpinguid Tartu ülikoolis, mille lõpetas slaavi ja germaani filoloogia, indoeuroopa keeleteaduse ning ladina ja kreeka keele alal ülemastmes 1941. aastal. Aasta hiljem sai ta samas mag. phil. kraadi ja töötas aastatel 1943-44 ladina ja kreeka keele lektorina. Allakirjutanule on ta öelnud, et Tartu alma mater’is omandatud kõrgetasemeline haridus andis talle võimaluse Ameerikas kohe teaduslikku karjääri jätkata.

Ometi rippus Terrase elu esimese nõukogude okupatsiooni ajal juuksekarva otsas. Ta isa olid juba okupatsiooni tõttu kannatanud, ta ema arreteeritud ja Siberisse saadetud. Tulevast professorit ülikooli filosoofiaseminari arreteerima tulnud NKVD-lased siiski kätte ei saanud, sest tal õnnestus vaikselt tagaukse kaudu lahkuda.

Vahetult pärast sõda töötas Terras Tšehhoslovakkia ja Baieri piiril Ameerika vastuluures, kus ta sai Nõukogude Liitu saatmisest päästa mitmeid eestlasi. Ta jõudis USAsse 1952. aastal ja hakkas tööle vabrikus nagu kõik emigrandid. 1956. aastal sai temast USA kodanik. Ph.D. kraadi kaitses Terras Chicago ülikooli juures 1963. aastal väitekirjaga Fjodor Dostojevski loomingu kohta. Ta töötas Illinoisi ülikoolis abiprofessori ja professorina 1959–66, professorina Wisconsini ülikoolis 1966–70 ja Browni ülikoolis 1970–88. Ta on samuti olnud AATSEELi (American Association of Teachers of Slavic Languages and Literatures) president ja International Dostoevsky Society asepresident ning Kennan Institute for Advanced Russian Studiese akadeemilise nõukogu liige. 2001. aastal andis president Lennart Meri talle kui teadlasele ja sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale Valgetähe V klassi ordeni.

V. Terras on avaldanud inglise, saksa, vene ja serbohorvaadi keeles umbes 20 raamatut ja mitusada teaduslikku artiklit, muuhulgas koostanud omalaadsete seas kõige põhjalikuma vene kirjanduse käsiraamatu “A Handbook of Russian Literature” (Yale University Press, 1985) ja ülikoolides üle maailma standardõpikuna kasutusel “A History of Russian Literature” (Yale University Press, 1991, 1994). Mõlemas on tähelepanu pööratud ka Eestis tegutsenud vene kirjanikele. Eesti keeles on ta kirjutanud lühimonograafia “Aleksis Rannit” (Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Lund 1975) ja mitu artiklit.

Tal oli fantastiline eruditsioon ja mälu: ta võis meenutada tsitaate ja teadis peast terveid luuletusi eri keeltes, luges ta, muide, kõigis euroopa keeltes. Iseloomulik talle oli soovitus oma arvukatele üliõpilastele ja doktorantidele: kirjutage taktitundega ja ärge solvake inimesi ega nende mälestust! Terras kuulub kaheldamatult maailma eesti soost tippteadlaste hulka.

Chicagos jäid Victor Terrast leinama abikaasa Rita, temagi kirjandusteadlane, ja advokaadist poeg Alexander.

 

Uno Schultz

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming