VASTAB Sulev Iva

Aili Künstler

Võiks arvata, et kui võru keelt on uues keeleseaduse projektis nimetatud eesti keele erikujuks, siis, kuna tegemist on eesti keelega, võiks sel olla õigus piirkondlikus kontekstis ka ainuke infokandja olla? Millise sõnastusega võrukesed soovivad oma keele õigusi uues keeleseaduses kaitsta? Sulev Iva, võru keele uurija ning õpetaja:  Seadusekavast küll võru keelele sellist õigust välja ei loe, ka mitte eesti keele erikujuna. Eelnõu määrab nii ameti-, teabe- kui ajakirjanduskeeleks eesti keele. Eesti keele all on seaduses kindlasti mõeldud eesti kirja- või ühiskeelt, sest kohati on rõhutatud selle vastavust kirjakeele normile ja kohati on seda vastandatud eesti keele piirkondlikele erikujudele. Võru keel, isegi kui seda pidada üheks eesti keele erikujuks, ei vasta aga kuidagimoodi eesti kirjakeele  normile. Seega paneks taoline keeleseadus kahtluse alla võru keele praeguse ja tulevase kasutamise siltidel, ametnike sõnavõttudes, ajalehtedes, teles-raadios jm. Tõsi, mõned väga piiratud kasutusvõimalused on eelnõus jäetud ka erikujudele (eestikeelsete siltide tõlkena või piirkondliku levikuga väljaannetes), kuid karta on, et seaduse jõustudes jäetaks mõnelgi juhul võru keel pigem targu tarvitamata, et mitte seadusega vastuollu minna ja karistuse või korralekutsumisega  riskida.

Võru- ja Setumaal on viimastel aastakümnetel proovitud kohalikku põliskeelt järjest enam uuesti kasutusele võtta. Keelekasutuse elavdamist on toetanud kultuurkapital ja riiklikud programmid. Oleks päris veider, kui uus keeleseadus põliskeelte taassündi pigem pidurdaks kui toetaks. Seepärast on Võru Instituut koos Setomaa Valdade Liiduga seaduseelnõule esitanud oma parandusettepanekud. Nendega  tahetakse soodustada võru ja setu keele- ja kultuuripiirkonnas lisaks eesti keelele (!) ka võru ja setu keele kasutamist. Keele ja murde vahel laveeriva pseudotermini eesti keele piirkondlik erikuju asemel soovitatakse kasutusele võtta piirkondliku keele mõiste. See oleks selge ja ka rahvusvaheliselt mõistetav termin. Piirkondlikud keeled on näiteks kašuubi keel Poolas, alamsaksa keel Saksamaal ja šoti keel Suurbritannias. Võrukesed ja setud ise on alati oma keelt  keeleks, mitte murdeks ja ammugi mitte mingiks erikujuks pidanud. Ka eesti avalikkuses räägitakse tavaliselt võru ja setu keelest, mitte murretest ega erikujudest. Sama seisukoht on üha kindlamalt juurdumas ka keeleteadlaste ja rahvusvahelise üldsuse seas, mis on andnud võrukeste ja setude keelele nii UNESCO, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) kui Euroopa Vähem Kasutatud Keelte Büroo (EBLUL) tunnustuse. 

Eesti riigi poolne seaduslik tunnustus võru ja setu keelele oleks seega igati loomulik ja ajakohane samm. See tõstaks kindlasti meie oma põliskeelte mainet ning aitaks kaasa nende püsimisele ja arengule. Elav ja arenev iidne omamaine keelerikkus pole ka eesti kirjakeelele kindlasti mitte ohuks, vaid toeks ja juurtetugevduseks – olgu siis sõnaloomes või üleilmastumise survele vastuseismisel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming