VASTAB Jüri Valge, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Aili Künstler

Uue eesti keele arengukava koostamine aastateks 2011–2017 on lõpusirgel. Mai lõpuni oli see avalikkusele arutamiseks välja pandud osalusveebi aadressil www.osale.ee. Eesti keele kommunikatsioonikõlblikkuse juures on suur osa selle arvutikohasusel ja e-kasutusel. Millist  tuge pakub selles vallas uus arengukava? Soovijad on kindlasti saanud kava projektiga tutvuda, põhjalikumalt on dokumendist põhjust kirjutada siis, kui sellel on peaministri ja riigisekretäri allkiri all. Selle valdkonna, mis haakub enamiku – kui mitte kõigi – uue arengukava teemadega, üldnimetus võiks olla „Eesti keel ja arvuti”. Uues arengukavas on kirjeldatud nii saavutatut kui probleeme. Saavutused: keelenõu antakse ka meili teel ja veebis  (www.eki.ee/keeleabi; www.eki.ee/knab), on avardunud keeleressursside, k.a ÕSi (www. eki.ee/dict/qs2006), „Eesti keele seletava sõnaraamatu” (http://www.eki.ee/dict/ekss/index. cgi) ja teiste allikate virtuaalne kättesaadavus (http://portaal.eki.ee/keelekogud.html; www. keelevara.ee; www.keeleveeb.ee). Eesti keele keeletehnoloogilise toe loomisel on saavutatud kõik kavandatud eesmärgid, edenenud on eestikeelsete veebikeskkondade propageerimine,  sh murdekeelne virtuaalmeedia; arendatud on keeletehnoloogilisi vahendeid, nii et ka pimedad saavad kasutada arvutit ja Internetti, toimib ja kogub populaarsust lasteportaal www. lastekas.ee. Probleeme: massiline arvutisuhtlus ähmastab kirjakeelt (lisandub kõnekeele elemente), ametlike veebilehtede käsitluses on keeleõiguses auk.

Kavas: jätkata meilitsi ja veebis keelenõu andmist, luua ühtne terminibaas (loomulikult  virtuaalselt toimiv) ning tagada ka teiste terminiandmebaaside kättesaadavus, arendada välja termininõuande ja oskuskeelehoolde elektrooniline süsteem; uurida eesti keele kasutust suhtlussituatsioonis (ka arvutisuhtluses) ja keelekeskkonna mõju eesti keele struktuurile, täiendada andmebaase (eesti keele koondkorpus, murdekorpus, vana kirjakeele korpus, kõnekeele korpus jt), luua uusi ja jätkata andmebaaside integreerimist. Plaanid keeletehnoloogia  alal vääriksid omaette artiklisarja ning on paratamatult spetsiifilised. Iga keelekasutajani peaksid lähema seitsme aasta jooksul jõudma piiratud valdkondade (nt teabetelefonid) inimenemasin-dialoogisüsteemid ja erivajadustega inimeste abivahendid (nt kõnetuvastuse ja -sünteesi süsteemid, sh „rääkiv pea” ja automaatne diktofon); nimetatu eelduseks on suures koguses keeleuurimis- ja programmeerimistööd. Arengukava keeleteavituse peatükis seatakse  eesmärgiks „informeerida keelekasutajaid nüüdisaegsetest keeleressurssidest”, võtta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes kasutusele eestikeelne tarbetarkvara ning väärtustada eestikeelset eneseväljendust uutes suhtluskanalites.       

Mismoodi näeb lähemalt välja möödapääsmatu alaprogramm „Arvuti ja kool”, kui seda näiteks nii nimetada?

Arvutikasutuse laienemine koolis on paratamatu. Eesti keele õppe seisukohalt tähendab see veebipõhiste ja elektrooniliste eksamitega kooskõlastatud õppematerjalide koostamist ning eesti keele alase info (sõnaraamatud, käsiraamatud,  keeleajakirjad) tasuta levitamist Internetis. Eesmärk on „kõigi valdkondade õppesisu katmine vabalt kättesaadavate eestikeelsete veebimaterjalidega”. On tehtud esimesi sammegi: riiklikus eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmis on asutud toetama e-õpikute väljaandmist. Mainitakse uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamist välismaale suunatud eesti keele õppes: arengukava näeb ette Internetipõhiste õpivõimaluste loomist välismaa koolides. 

Olulisel kohal on tähelepanu pööramine tunni- ja koolivälisele tegevusele: soovitakse parandada eesti keele kasutust koolide kodulehtedel ning soodustada eestikeelse tarkvara levikut, samuti koostada ja levitada eestikeelseid arvutimänge ja klippe (ka rahvusvahelises koostöös).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht