Valter Heuer 14. VII 1928 – 2. III 2006

 

Raske haigus viis 2. märtsi varahommikul meie hulgast Valter Heueri. Tema lahkumisega tuleb taas tõdeda, et on elu- ja kultuurivaldkondi, kus ühe inimese tööd ja toimimine on kõigile tuntud märk, mis ei vaja seletamist ega kommentaare ning on omanäolisuses enesestmõistetav ja asendamatu. Valter Heuer jõudis esimese laiema tähelepanuni noore ja andeka koolipoisist maletajana, seejärel kirjutas end läbi Edasi (Postimehe), Noorte Hääle, Nooruse, Kehakultuuri ning Sirbi ja Vasara Eestimaa juhtivaks maleajakirjanikuks ja lahkus meie hulgast Paul Kerese rahvusvaheliselt tunnustatud biograafina, Eesti Kirjanike Liidu liikmena.

Valter Heueri mainekas loominguline elu on ammendav vastus sageli esitatavale küsimusele: kas male on sport, teadus või kunst? Male koosneb õnnelikul kombel kõigist neist komponentidest üheaegselt ning Valter Heuer jääb meie mällu ja mälestustesse Eesti meistrina sportlikus malemängus, ilukirjanduse kõrgetele nõuetele vastava malepublitsistika loojana ning teadlase nõudliku põhjalikkusega kirjutatud töödega malemängu ajaloost. Kui Paul Keresel oli sadu pöidlahoidjaid nendegi hulgas, kes ei tundnud ühtki malekäiku, siis samal kombel lisas iga uus kümnend Heueri lugejaskonda inimesi, kes malepulki polnud puutunud.

Heueri vaidlustamatult lai, entsüklopeediline ajalugu, kultuuri, poliitikat, ilukirjandust, maailma usundite ajalugu hõlmav eruditsioon andis tema malest kirjutatud analüüsidele ja esseedele senitundmatult laia ja sügava mõõtme. Valter Heuer tõstis male sel kombel elu oluliste nähtuste ja väärtuste hulka. Kuulumata oma elus ühtegi parteisse, oli Valter Heuer vaba ja suveräänne mõtleja, ütleja ja kirjutaja. Kui suure totalitaarse Nõukogudemaa kogu spordipress ühel häälel haukus Robert Fischeri peale tema ekstravagantsuste pärast, olime meie siin Eestis tänu Heuerile informeeritud ennekõike noore ameeriklase erakordsest talendist ja kosuvast malelisest jõust, tema vääramatust liikumisest maailmameistri tiitli poole. Heueri sulest saime poliitikavabad ülevaated eriliselt ülepolitiseeritud MM-matšist Karpovi ja Kortšnoi vahel Bagios.

Mehe elutööd kroonis raamat “Meie Keres” (1977), millele ilmumisjärgselt määrati eesti kirjanduse aastapreemia ilukirjandusliku publitsistika žanris. Tõlgituna vene keelde on “Meie Keres” leidnud kõige kõrgemat tunnustust maailmamale sellistelt korüfeedelt nagu eksmaailmameistrid Vassili Smõslov, Boriss Spasski, Anatoli Karpov, Garri Kasparov. Maailmamalest kirjutavate meeste hulgas on Valter Heueril koht legendaarse Saveli Tartakoveri ja nüüdisaja juhtiva malekirjaniku suurmeister Genna Sosonko kõrval, kes kõik on ühitanud male tundmise, mängimise ja armastamise kõige põhjalikumate teadmistega ajaloost ja kultuurist.

Ainsate maletajatena on Iivo Nei ja Valter Heuer saanud elutöö tunnustusena Eesti Vabariigilt Punase Risti ordenid.

Valter Heuer oli oma hingelt hell, tundlik ja tagasihoidlik inimene, mistõttu teda lähemalt tundvad inimesed oskasid eriliselt hinnata tema pealetungimatut, aga truud sõprust. Seltskondliku olemise hing ja keskpunkt, oli Valter Heuer oma mitmekülgsuse ja harituse tõttu alati oodatud külaline maletajate, kunstnike, näitlejate, kirjanike ja teadlaste sõpruskondades.

Andres Langemets kirjutas oma soovituses Valter Heuerile kirjanike liitu astumisel: “Valter Heueri male-esseistika on terve humanistliku hoiaku õppetund ka neile lugejaile, kes malest suurt ei taipa. Temasugust esseisti pole Eestis enne olnud ega paista kuskilt ka juurde tulevat.”

Nüüd on malekell seisma jäänud. Maise elu ajakontroll on läbi. Nagu males veel aastakümneid takkajärele kestab kõige sisukamate partiide järelanalüüs, nii jätkab kristalliseerumist ning lisatähenduse saamist Valter Heueri elutöögi. Temast jäi järele unikaalne arhiiv ning sajad leheküljed male ajaloo trükiküpset teksti. Süvakultuuri tunnuseks on püsivus ja ajakestvus. Heuer jääb meiega.

Eesti Kirjanike Liit, Eesti Maleliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming