Tõlkesild Euroopa ja Eesti vahel – elus ja elusam

Rita Niineste, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse keelenõustaja

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juures tegutseb 2008. aastast keelenõustaja, kelle ülesandeks on aidata esindust tõlke- ja keeleküsimustes ning toetada Eesti tõlkijaskonda. Keelenõustaja roteeruva ametikoha täidab komisjoni tõlketeenistuse eesti keele osakond, mille tõlkijatest enamik töötab Luxembourg’is. Iga kolme aasta tagant lähetatakse sealt üks eesti tõlkija kodumaale komisjoni Eesti esindust keeleliselt nõustama. Keelenõustaja igapäevane tõlke- ja toimetamistöö laiemale avalikkusele suuremat huvi ei paku. Tema töö teine pool – tõlkimist ja mitmekeelsust tutvustavate ning edendavate ürituste korraldamine – on suunatud aga just üldsusele, sihtrühmaks nii professionaalsed tõlkijad kui ka tõlkeüliõpilased, samuti kõik keelehuvilised koolijütsidest kuni pensionäridest keeleõppijateni välja. Et eesti tõlkijaskond on väike ning häid tõlkijaid kipub pigem nappima, on otstarbekas toetada eesti tõlkekultuuri võimalikult laiapõhjaliselt. Teame ju hästi, et paljud Eesti tõlkijad tõlgivad nii väärtkirjandust rohkem või vähem eksootilistest keeltest kui ka tarbetekste inglise keelest, et hing sees ja leib laual oleks. Sel on aga ka oma positiivne külg ja seda eelkõige tarbetõlke (sh õigustõlke) seisukohast. Kuigi tõlkeeriala liigub koos kõigi teistega paratamatusena järjest suurema spetsialiseerumise suunas, on äärmiselt oluline, et tarbetekstki saaks paindlik ja väljendusrikas.

Just tehnilise ja õigustõlke puhul on valdkonnasisene ühtlustamise ja standardiseerimise surve eriti suur. Õigustõlkijaid on läbi aegade õpetatud olema terminikesksed, loobuma püüdest öelda ilusasti, peaasi et oskussõnavara oleks korrektne. Ometi nõuab see (õigustatud) seisukoht tõlkijalt eriti head keeletaju, et mitte sattuda keelelisse JOKK-olukorda: terminid on õiged küll ja kõik lähtekeele sõnad on ka justkui edasi antud, kuid tulemus ei ole enam eesti keel, vaid (üldjuhul) inglise keel eestikeelsete sõnadega. Siin hakkab tõlkimine oma eesmärgile vastu töötama: sihtkeele süntaksit ja morfoloogiat eirav tõlge õõnestab keele elujõudu ning arengut, nihutades teda rikastumise asemel hoopis hääbumise suunas.

17. augusti Sirbis osutab Kalevi Kull Juri Lotmani seisukohale, et igasuguse suhtlemise alus on tõlkimatus: „Sest niipea kui meie kommunikatsioon on üleni arusaadav, kõiges automaatselt mõistetav, niipea kaotab ta tähenduse. Niipea kaotab ta elususe.” Tõlkiminegi põhineb tõlkimatusel ehk peenel äratundmisel, mida on ja mida pole võimalik tõlkida: pole mõtet jõuga pressida sihtkeelde midagi, mis sinna ei kuulu ja mis saab tekitada ainult võõristust või ebamugavust.

Eesti tõlkijaskonna elususe ja (masinglikult) elusamuse hoidmisel on Euroopa Komisjoni keelenõustaja ülesanne anda Eesti asjale euroopalikku mõõdet ning pakkuda tuge ja abi seal, kus koostöö eri organisatsioonide vahel annab tulemuseks midagi paremat ja suuremat, kui asjaosalised oleksid eraldi tegutsedes jõudnud ära teha.

Möödunud aastal on Euroopa Komisjoni toetusel teoks saanud kümmekond tõlke- ja keelealast ettevõtmist.

Rõõmustava arenguhüppe tegid sel aastal Vikipeedia tõlketalgud: eelmise aasta esmakordsest tõlketöötoast/ võistlusest võttis tänavu osa juba üle 50 talgulise, kes tõlkisid veebientsüklopeediasse teksti 139 artiklist ja 13 keelest.

Koostöös Tartu ülikooli Narva kolledžiga peeti vastvalminud uues hoones suur keelepidu: Ida-Virumaa koolilapsed, Narva lasteaedade mudilased ning õpetajad üle kogu Eesti tähistasid koos 14 riigi saatkondade ja kultuuriinstituutidega Narvas Euroopa keeltepäeva. Narvat kui mitmekeelsuse elavat näidet ja kultuuride kohtumispaika olid keeltepäeva puhul tervitama tulnud Austria ja Poola suursaadik, ürituse avas Narva linnapea. Eestis juba viiendat korda samas formaadis keeltepäeval esinesid lapsed keeli tutvustavate laulude, luuletuste ja ettekannetega, toimusid tasuta keeletunnid ning loengud õpetajatele.

Väike, kuid südantsoojendav ja tõlkelooliselt tähtis üritus on Eesti ainukese tõlkeluuleajakirja Ninniku uue numbri esitlus, millele komisjon viimased kaks aastat on kaasa aidanud. Nii nagu luule on iga keele elujõu allikas ja selle viimne tõestus, on luule tõlkimine sellesse keelde nagu värske vihmasagar, mis toidab otsesemalt või kaudsemalt kogu tõlkekultuuri juurteni välja.

Suuremaid tõlkekonverentse oli komisjoni toetusel sel aastal kolm. Märtsis kogunesid Ungari Instituudi kutsel rahvusraamatukokku väikekeelte uurijad ligi kümnest riigist, konverentsi materjalide põhjal on valmimas ka esinduslik e-raamat. Maikuu tõi TLÜ germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi eestvedamisel Tallinna üle 50 tõlkeloolase ja -uurija üle maailma, nende seas ka tänapäevaste tõlkeuuringute ühe võtmeautori Lawrence Venuti. Novembris kaua oodatud konverentsi „Euroopa Liidu õigusaktid eesti keeles: eelnõudest tõlgeteni” käigus andsid ELi institutsioonide tõlketeenistuste juhid ning tõlkijad Eesti riigiametnikele põhjaliku ülevaate Euroopa Liidu õigusloomeprotsessist ning selle tõlkimisega seotud aspektidest. Eesti ministeeriumide ja riigiametite töötajate abi on eurotõlkijatele ülioluline, aidates neil toime tulla õigusaktide tihti keeruka ja äärmiselt tehnilise sõnavara tõlkimisega selleks ette nähtud lühikesevõitu aja jooksul.

Tänavu oli hea aasta kõigil tõlkekirjanduse sõpradel. Euroopa Komisjoni Eesti esindus koostöös Eesti PEN-klubiga alustas kevadel esindusliku kirjanduskohvikute sarjaga. Seitsmel kohvikuõhtul on huvilised saanud elava muusika saatel ülevaate uuematest tuultest eri riikide kirjanduses ning teavet hiljuti eesti keelde tõlgitud teostest. Sari jätkub järgmisel aastal.

Eraldi märkimist väärib komisjoni tõlketeenistuse viljakas koostöö Tallinna Ülikooli Kirjastusega. Vikipeedia tõlketalgute kõrval sai järje ka mullune teemasari „Teadusteksti teekond eesti keelde” filosoofia tõlkimisele pühendatud seminariga „Tarkus tõlkes”. Oma kogemusi nii filosoofia- kui ka tõlkelooliselt oluliste tekstide eestindamisest jagasid kuulajatega Kaia Sisask, Tõnu Õnnepalu, Andres Luure, Margus Ott, Alari Allik ja Bruno Mölder.

Koostöös TLÜ kirjastusega jäävad meelde jaanuari õdus koosviibimine Jacques Derrida vastilmunud „Surma anni” tõlke seltsis, tõlkija Mart Kanguri ja Derrida esmaeestindaja Hasso Krulli haaravad kõnelused 20. sajandi ühe väljapaistvama filosoofi loomingust ja selle aktuaalsusest tänapäeva ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Aasta lõpp tõi Tallinna ülikooli kokku tippteadlased Jaan Valsineri, Kalevi Kulli, Hent Kalmo, Rein Müllersoni, Eva Piirimäe ning Marek Tamme, kes arutlesid teaduskogumike koostamise vajalikkuse ja väljavaadete üle veebiajastul. Professionaalses ja asjatundlikus õhustikus kulgenud diskussioon andis kuulajatele väärt ülevaate akadeemilise kirjastamise hetkeseisust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, puudutades teemasid kogumike koostamispõhimõtetest ja autorite valikust tekstide toimetamise ning tõlkimiseni. Lõpetuseks üks põnev tõlkelooline detail Kalevi Kulli seminariettekandest: Juri Lotmani termin „semiosfäär” ilmus teaduskirjandusse esmakordselt eesti keeles!