Teet Koppel 28. VI 1912 – 20. I 2006

 

Montrealis lahkus meie hulgast 93aastaselt Eesti Teatriliidu auliige, omaaegse Tallinna Töölisteatri (1930 – 37) ja esindusteatri Estonia (1937 – 44) unustamatu näitlejaisiksus, säravalt kolme lavažanri vallanud Teet Koppel. Võrsunud Saksa teatri lavatöölise ja pesupesijast ema lihtsast perest, oli loodus talle kinkinud peale atleedivälimuse intelligentsi ja harmoonilise, mitmeid kunste harrastava loomuse.

Kuuludes ühte generatsiooni Ants Eskola ja Kaarel Karmiga, said temagi teelejuhatajaks Töölisteatri stuudios Hilda Gleser ja Helmi Tohvelman, Estonias mõistagi Ants Lauter ja Rahel Olbrei ning operetiriiki viis ta Agu Lüüdik.

Tantsinud, laulnud ja mänginud menutüki, A. Kitzbergi “Kosjasõidu” Matsi, sai karakterisuutlikkuse läbimurdeosaks R. Janno “Metsmehe” peaosa, Tartu üliõpilas- ja seltsieluga kohanematu, kuid andekas mordvalane Peedra ja “Nõmmekingseppade” viiuliga Teemu. Estoniasse ülemineku rollideks olid eelkõige Mälgu “Õitsva mere” Hannes ning Shakespeare’i “Othello” Cassio, lavastusmõtte võtmeroll. Estonias rikka fantaasiaga Lauteri režiis lavale tulnud “Suveöö unenäos” mängis Teet Koppel Lysanderit Marje Parikase partnerina. Mõned aastad hiljem Orlandot ühtaegu Vargamäe Indrekuga. Legendrolliks sai kolmekümnese Teet Koppeli mängitud Grillparzeri “Sappho” Phaoni Liina Reimani partnerina. Teatrilukku kirjutas ta erakordse elujõulisusega “Libahundi” Marguse ning eeskätt Ahase A. Kivika “Nimed marmortahvlil” lavastuses (1942), kus kangelase hukkumise sügav traagika lõpetas teatriõhtu vaikusega, ilma ühegi käteplaksuta.

Balletilukku kirjutas Teet Koppel Sulase E. Tubina “Kratis”. 9. märtsi terrorirünnak hävitas ühekorraga nii Estonia kui Teet Koppeli kodu ja kogu tema kasina vara. Pagulusse minnes olid tal kaasa võtta jäänud vaid “Krati” sulase pastlad, takune särk ja püksid… ning inimlik tõde – tõusta tuhast, alustada kõike otsast peale. Aastatel 1944 – 46 kuulus ta ansamblisse Helisev 5, 1947 – 51 leidis töökoha Stockholmi Oscarsi teatri revüü- ja operetitrupis, kus õppis arhitektuuribüroo tehniliseks joonestajaks. Asunud 1951. aastal elama Montreali, sai ta Torontoski oodatud ja armastatud kaasategijaks rahvusteatri lavastustes operetini välja.

Mälestuste mälestusena elab Teet Koppeli isiksuse seletamatu soojus ja anderikas töö teatrihõimlastes edasi.

 

Eesti Teatriliit, Rahvusooper Estonia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht