Tallinna botaanikaaed XXI sajandi lävel

Heldur Sander

Oleme jälle sealmaal, et Tallinna botaanikaaed (TBA) on välja kuulutanud uue direktori konkursi. Tänu sellele on see metsatagune asutus pälvinud ka meedias rohkem tähelepanu. Milline võiks olla selle asutuse tulevik? Kahtlemata mängib see Tallinna linnas olulist rolli kas või juba kümnemiljonilise eelarve tõttu. Tänapäeva botaanikaaiad on äärmiselt mitmekesised. Igal botaanikaaial on oma asukoht, alluvus, eesmärk, organisatsiooniline struktuur ning sellepärast võib igaühe põhirõhk teistest erineda. Rõhuasetus annabki igale botaanikaaiale tema eripära ja -rolli. Rahvusvaheline Botaanikaaedade Kaitse Organisatsioon (Botanic Gardens Conservation International), mille liige on ka TBA, on välja töötanud botaanikaaia definitsiooni. Selle järgi on ?botaanikaaiad asutused, mis peavad dokumenteeritud kollektsioone elustaimedest teadusliku uurimise, looduskaitse, väljapaneku ja hariduse eesmärgil?. Samuti on selle organisatsiooni poolt välja töötatud ?Botaanikaaedade kaitse strateegia?, mis on avaldatud seni eraldi väljaandena inglise ja vene keeles. Eestis on seda tutvustanud Rahvusvahelise Botaanikaaedade Kaitse Organisatsiooni tipptöötajad Peter Wyse Jackson ja Etelka Leadlay (2002. aasta ?Dendroloogilised uurimused III?) ning siinjuures ei hakkaks seda refereerima. Seda enam, et laialdane kokkuvõte on avaldatud ka eesti keeles.

Pöörame nüüd pilgu tagasi TBA-le. 1988. aasta muutusest peale on TBAs vahetunud neli direktorit, viimased kaks pole saanud kohal olla isegi algselt sõlmitud lepingu aega. Kõigel sel on omad põhjused, kuid tähtis on, et iga juht on vastavalt võimetele ja võimalustele, oma maailmapildile, haritusele jne andnud oma osa aia arengusse ja edasikestmisse.

Kust siis TBA tuleb ja kuhu suundub, milline on tema missioon? Meenutagem, et tänavu saab TBA esimene direktor ja asutuse looja Arno Pukk 75. aastat vanaks.

Eelkõige tuleb mõista: uude olukorda, mida XXI sajand pakub, ei saa suhtuda möödunud sajandi seisukohtadest lähtudes.

Teatavasti loodi TBA teaduste akadeemia teadusasutusena, milles mängisid olulist rolli kollektsiooniaed kaunis Pirita jõe orus ning teaduse pool mitmete struktuuriüksustena. Need kaks poolt oma töötajatega arenesid 1988. aastani, kusjuures teaduse pool oli saavutanud selleks ajaks aia arengus suurema osatähtsuse. Sealtpeale alanud muutused on viinud TBA uude olukorda, mis ei ole just eriti positiivne.

Tänapäeva TBA missioon on säilitada ja edasi arendada oma rikkalikke taimekogusid, teha nende baasil loodusharidus- ja teadustööd ning osaleda oma tegevusega üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

Momendi kõige tõsisem probleem on TBA maade munitsipaliseerimine. Teatavasti elame juba pea 15 aastat oma riigis, kahjuks pole selle aja jooksul suudetud korda ajada maaküsimust. Tekib küsimus, kui kaua peab Eesti riik veel kestma, et TBA saaks endale ametliku maa. Senini on jõus kunagiste omanike tagasisaamise taotlused ning linnavalitsus pole esitanud selgeid seisukohti. Siit tuleneb ka TBA piirdeaia küsimus. Niikaua kui asutusel pole kindlat maa-ala, ei saa seda ka korraliku piirdeaiaga ümbritseda. Seega ei ole tagatud kollektsioonide püsimine ning üldse asutuse kaitstus. Seda enam, et ühelt poolt on aed lähedal suurele Lasnamäe elurajoonile ning teiselt poolt uuele Kloostrimetsa asumile. Soodne on edasi koostöö huvides ja mõneti annab võimaluse laiemaks arenguks ka telemast.

TBA arengus on uue soodsa olukorra loonud Tallinna ülikooli loomine. Siit lähtuv loomulik suund oleks alustada TLÜ ja linna juhtkonnaga läbirääkimisi, mille eesmärgiks on TLÜ-ga ühinemine iseseisva struktuuriüksusena. Sellega võidavad kahtlemata mõlemad pooled. TLÜ saab väärt õppebaasi, TBA võidab eelkõige oma tuntuse tõusmisega, ülikooli kaudu on võimalik paremini integreeruda rahvusvahelisse teadustegevusse ning ühtlasi on võimalik hankida kergemini projekte ja vahendeid TBA arenguks.

Seoses teadustegevuse sisulise kadumisega tõusis aktiivsete töötajate tegevuses esiplaanile loodusharidus, mis kahtlemata oli TBA arengut edasi viiv suund ning on olnud ka edukas. Kogu maailmas on hakatud aru saama, et looduse tundmine ja hindamine hakkab tulevikus toimima vaid siis, kui õpetada kasvavat põlvkonda. Koolitus hõlmab ka teisi inimrühmi, eelkõige kooliõpetajaid ja arhitekte, kes planeerivad uusi aedu ja elamuid. Just TBAs on võimalik näha ja õppida, milliseid taimi võib kasutada sise- ja välisruumis.

Peale elustaimede kogude nii avamaal kui kasvuhooneis on TBAs ka rikkalik herbaartaimede kollektsioon, mis on üks TBA olulisi osi. Selle baasil on võimalik teha teadus- ja haridustööd. Eelkõige tuleb senine andmestik koondada andmebaasi, mis käesoleval ajal ka toimub.

Mööda ei saa vaadata ka TBA teadustegevusest. Nagu eespool nimetatud, loodi TBA omal ajal teaduste akadeemia teadusasutusena, kus esikohal oli teadustöö, mida tehti ka kollektsiooniaia baasil. See oli siinsetele töötajatele eriti oluline: sellega hoiti üleval loomisvõimet, huvi, innustust jne, kokkuvõttes võib seda nimetada vaimsuse hoidmiseks. Samas on teadustegevus oluline isiksuse arengu seisukohalt: inimesed, kel on suuremad püüdlused ja sihid, ei ole manipuleeritavad, nad on arenemisvõimelised, initsiatiivikad jne.

1988. aastal teadusstruktuuris toimunud muutused võtsid aega arvestades üsna suure ulatuse. Seoses finantseerimisraskustega lahkus TBAst suur osa teadlastest. Siit sai täiendust põhiliselt Ökoloogia Instituut, kuid ka Eesti Põllumajanduse Ülikool, Geoloogia Instituut, TPÜ jm. Teadustöö osatähtsuse vähenemisega langes ka TBA vaimsus, kaasnes teadustöö mõiste ähmastumine. Ühtlasi kadus huvi endiselt teadustööd teha püüdvate inimeste nende ning tegevuse ja teaduspublikatsioonide vastu. Juhtkonnal jäi formuleerimata asutuse olemus uutes tingimustes ning uued suunad ja sihid. Ka ei olnud juhtkond teadusest huvitatud, ei näidanud omapoolset eeskuju ning neist ei kujunenud teadusliidreid. Loomulikult ei näinud alluvad peale mõne üksiku teadustegevuses ka mitte mingisugust mõtet. Tunda andis ka seniste teadussuundade ammendatus, mis koos teadusvõõra juhtkonnaga viis teadustegevuse ja institutsioonide kadumisele, põhjustades kokkuvõttes vaimsuse allakäigu. Kadus teadustegevusega seotud struktuuriüksus ning sellega oli teadustegevus sisuliselt 1996. aastaks lõppenud.

Teatud eeldusi teadustegevuse hoidmisel ja püsimajäämisel edendas 1994. aastal algatatud Eesti parke ja kollektsioone hõlmava dendroloogilise andmebaasi koostamine ning siit lähtuv teadustegevuse uuesuunaline areng. Kahjuks tõmmati liidri koondamisega 1995. aasta lõpus ka sellele suunale kriips peale.

Viimase 10 aasta jooksul on see püsinud vaid mõne üksiku isiku tegevusel, ilma juhtkonna laiemapõhjaliste arusaamadeta ja kaasaja teadusstruktuurist lähtuvate selgete suundadeta. Praeguse seisuga on teadustegevus asutuses raskendatud, pole selgete ja teaduses läbilöövate suundadega tegijaid, asutusel puudub oma laboratoorium jne.

Teadustegevuse perspektiiv ei ole aga kuhugi kadunud. Loomulikult saab TBA kaasa lüüa eelkõige rakendusteaduses. Läbitöötamist ootab kollektsioonides aastakümnete jooksul tehtud vaatlustega kogutud andmestik. TBA maastiku ja kollektsioonide baasil on võimalik arendada ka teadussuunda, mis on tõusnud vaatevälja Lääne-Euroopas. See on seotud uuringutega, mis selgitavad inimese ja looduse vahekorda teraapilisest küljest. On ilmunud publikatsioone, mis näitavad, et botaanikaaiad aitavad kaasa inimeste tervise säilitamisele ning vähendavad pingelise elu riske.

Küllaldane perspektiiv on kultuurtaimestiku uurimine ja just siin on TBA-l võimalus teaduskonkurentsis püsida ja edu saavutada. Sellega haakuvad ka linnataimestiku ja -haljastuse uuringud, mille algataja ja suunahoidja on TBA minevikus olnud. Rakendusteaduse seisukohalt on oluline koostöö puukoolidega, et selgitada, kuivõrd pidevalt juurde tulevad uued kultuurtaimed sobivad meie kliima ja mullastikuga.

Tähelepanu tuleb pöörata TBA koduleheküljele. Siingi on vaja uusi ideid ja uusi projekte, see peaks muutuma atraktiivsemaks ja laiapõhjalisemaks nii TBA enda kollektsioonide kui ka rakendus- ja huviteaduse seisukohalt.

Vajalik on TBA töötajaskonna noorenemine, samuti rahvusvahelise koostöö ning Euroopa Liidu vahendite kaasamise suund TBA edasiseks arenguks. Siingi on oluline eeldus ühinemine TLÜga ning TBA iseseisvuse suurendamine. Ärgem unustagem, et praegu on TBA Tallinna linna asutus, mis allub Tallinna Keskkonnaametile. Seega ei vasta kõlav nimi ?teadus- ja arendusasutus? asutuse praegusele sisule ja staatusele. Selline nimi eeldab kõrgemat staatust ja sisukamat tegevust.

Seega ootab asutuse uut juhti lai tööpõld ning temast ja Tallinna linnast oleneb, milline on TBA lähemate aastakümnete tulevik.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming