Tähelepanu – Emakeele Seltsi keeleviktoriin!

Koostanud Eva Saar

1. Naaberhõimud kasutavad üksteise kohta sageli oma väljendeid, näiteks liivlased on eestlasi kutsunud nimetusega sǭrli (saarlaste järgi), kihnlaste jaoks on mandrirahvas massakad. Kuidas nimetavad eestlasi setod? Miks?

2. Perekonnanimede panemise aegu sai osa setodest omale ilusa kaheosalise looduslähedase (nt Järvelill, Raud­oja, Vislapuu, Hõbejärv), paljud aga isanimest tuleneva perekonnanime. Millised õigeusu kirikukalendrist pärit eesnimed on perekonnanimede Hoomatalu, Karask, Kriisa, Mikita, Timmusk, Torosk ja Vadi moodustamise aluseks?

3. Lähedastes keeltes leidub sageli n-ö eksitussõnavara, s.t kõlaliselt sarnane sõna tähendab ühes keeles üht, teises aga sootuks muud. Mida tähendavad eesti keeles setokeelsed sõnad marrań, muldhirs, sepp, till, rüüstämä´, manitsõma´ ja märk´mä´?

4. Nagu naaberrahvastel, nii on ka setode suulises traditsioonis väga populaarsed mõistatused. Mõistata kolm mõistatust!
Imä jämme, tütär verrev, poig tark, lätt taivahe?
Inne hal’as ku’ hain, siss valgõ ku’ lumi, peräst verrev ku’ veri?
Luiga lindasõ üle moro, siiva tsilgusõ verd?

5. Seto eepos „Peko“ on ilmunud kirja­sõnas ja esitatud etendusenagi. Kes seto kuulsatest lauluemadest on aga regivärsilise paariseepose „Neio koolulaul ja Suurõ´ saja´” looja?

Vastused palume saata
Emakeele Seltsi e-posti aadressil
es@eki.ee 29. jaanuariks 2016.

Võitjatele auhinnad!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming