REET NEIMAR 26. IX 1945 – 28. VII 2008

 

Lahkunud on Reet Neimar, inimene, kelle tegudesse ja mällu oli kätketud väga oluline osa viimaste aastakümnete eesti teatriloost. Voldemar Panso poolt tolleaegse konservatooriumi lavakunstikateedrisse teatriajaloo õppejõuks kutsutuna on ta olnud hoolitsev jälgija, sõber ja nõuandja kõigile meie teatrikooli üliõpilastele 1976. aastal lõpetanud VII lennust kuni äsja lõpetanud XXIII lennu ja täna veel õppiva XXIV lennu tudengiteni. Ilma Reeda targa ja tähelepaneliku pilguta ei möödunud üle kolmekümne aasta ükski teatrikooli sisseastumiskatse ega erialaeksam. Kuni käesoleva suveni, mil raske haigus tal enam Toompea mäest üles tulla ei lubanud. Loomulikult on Reet Neimar ka teatrikooli ajaloost üksikasjalikult jutustanud ETV saatesarja „Lennud” autor.

1960. aastail õppis ta Tartu ülikoolis eesti filoloogiat ning asus seejärel tööle Eesti Televisioonis režissööriabi ja teatrisaadete toimetajana. Tema saatega „Teatrirepliik” toodud uued tuuled – esinejaiks ja publiku vaatepunkti vahendajaiks olid toonased noored haritlased – põhjustasid tõelise tormi.

Lõpetanud 1973. aastal teatriteaduse alal Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi, töötas Reet Neimar aastatel 1973–1977 ajalehe Sirp ja Vasar teatritoimetajana. Teatrikirjutisi (arvustusi, portree- ja probleemartikleid, intervjuusid) ilmus tema sulest 1967. aastast peale. Viljaka kriitiku nõudlikku, kuid alati armastusest lähtunud ning lavastajaisse ja näitlejaisse austuse ja mõistmisega suhtunud sõna ootas iga teatriinimene ka siis, kui see kaugeltki ainult tunnustust ei sisaldanud. Sirbiga aga säilis tal side toimetuskolleegiumi liikmena aastakümneteks.

1981. aastal oli Reet Neimar ajakirja Teater. Muusika. Kino üks asutajaid ning paarikümne aasta jooksul selle teatriosa toimetaja. Ka siin jätkas ta hiljem kolleegiumi liikmena, minetamata lõpuni hoolitsust väljaande teatriosa kõrge professionaalsuse ja vaimsuse eest.

Alates 1998. aastast töötas Reet Neimar Eesti Teatriliidus teatrikirjanduse toimetajana. Selles, et viimase aastakümne jooksul on eesti keeles ilmunud teatrikirjanduse valik olnud nii rikkalik ja põnev, on suurim teene kindlasti temal. Olnud tähelepanelikuks nõuandjaks ja toimetajaks pea kõigile Eestis teatrist kirjutanud autoritele, oli Reet selleski vallas Õpetaja suure algustähega. Reet Neimari elutööd jäävad teiste hulgas tähistama tema koostatud ja kommenteeritud entsüklopeediline eesti teatri „mosaiikajalugu” „Sajandi sada sõnalavastust” (2007) ning koos elukaaslase Kalju Orroga kokku pandud kapitaalne kaheköiteline „Lavakooliraamat” (I köide, 2007), mille teise osa toimetamist ta haigevoodis lõpetas.

Aastail 1977–1982 töötas Reet Neimar Eesti Teatriühingu esimehe asetäitjana loomingulisel alal ja jäi kuni surmani Eesti Teatriliidu juhatuse liikmeks. Ilma tema faktitäpsete ja süva-analüütiliste sõnavõttudeta ei möödunud aastakümnete jooksul ükski teatriliidu kongress ega vähegi oluline teatrialane arupidamine. Alates 1990. aastate algusest oli ta ka üks Eesti Teatriuurijate Ühenduse tegusamaid liikmeid, kes valutas muu hulgas südant nii teatriloolise mälu salvestamise kui ka teatrist kirjutajate ja teatritoimetajate järelkasvu pärast.

Reet Neimar oli Priit Põldroosi nimelise auhinna ja Eesti Teatriliidu kriitikapreemia mitmekordne laureaat ning tegi pidevalt tõhusat tööd teatriliidu erialastes žüriides. Tunnustusena tehtule andis Vabariigi President Reet Neimarile 2007. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Reet Neimari roll eesti teatrielus on asendamatu, tema lahkumisel tunneme hingekriipivat tühjust.

Esinemata küll teatrilaval, oli ta eesti teatri-ilmas ometi lähedane mõttekaaslane – selle sõna kõige ausamas ja kaunimas tähenduses – Voldemar Pansole, Kaarel Irdile, Jüri Järvetile, Mikk Mikiverile, Karin Kasele, Evald Hermakülale, Juhan Viidingule, Sulev Luigele, Urmas Kibuspuule, Jüri Krjukovile, Aare Laanemetsale ja paljudele teistele tarkadele ja headele teatriinimestele, kelle juurde sinnapoole ajapiiri me ta nüüd saadame. Samuti kõigile meile, kes me sügavas leinas teda mälestama ja mäletama jääme.

Eesti Teatriliit

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Lavakunstikool

Eesti Teatriuurijate Ühendus

Eesti Teatrikriitikute Ühendus

Ajakiri Teater. Muusika. Kino

Ajaleht Sirp

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium

 

Ärasaatmine 1. augustil kell 11.30 Pärnamäe krematooriumis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming