Raamatututvustus:

 

Harri Asi KOGUTUD LUULETUSEDKanadas elav pagulasluuletaja, poeetiline võitleja, arbujaliku värsikooliga mees, kelle eestikeelne luule nüüd ühtede kaante vahele saanud. Toimetanud Janika Kronberg, kujundanud Andres Rõhu. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 352 lk.

 

Ivan Kuratov

POLEKS KURBUST, POLEKS RÕÕMU. Luulet 1857 – 1875

Arvo Valton jätkab tänuväärset tööd me sugulasrahvaste luule tutvustamisel – alguse on saanud uus sari “Väikeste rahvaste suur kirjandus”. Komi esiluuletaja, klassik, sobib alustuseks nagu rusikas silmaauku. Tõlkinud Arvo Valton, kujundanud Piret Räni. Tallinn, 2005. 96 lk.

 

Ašaltši Oki

MU KULLERKUPUD

Udmurdi kuulsaima naislauliku luulevalimik; eks täitnud ta nende Lydia Koidula rolli, ehk pisut modernsema luuletajana. Siinkohal peab mainima, et lisaks Valtonile on head tööd teinud ka kujundaja Piret Räni. Sari “Väikeste rahvaste suur kirjandus”. Tõlkinud Arvo Valton, kujundanud Piret Räni. Tallinn, 2005. 64 lk.

 

Prokopi Javtõsõi

TUNDRA ELANIK NENTSIKO

Jutud, luuletused, muinaslood ja mõistatused autori illustratsioonidega. See raamat on nooremale ja keskmisele koolieale, ütleb lühitutvustus, aga tegelikult on need kummalised, rahvajuttudega haakuvad lood täitsa mõnusad lugeda ka suurtele. Sari “Väikeste rahvaste suur kirjandus”. Tõlkinud Arvo Valton, kujundanud Piret Räni. Tallinn, 2005. 112 lk.

 

FILIPPOSE EVANGEELIUM

Veel üks Masingu vahendusel maakeelde saabunud apokriiva-evangeelium, leiti Teise maailmasõja järel Nag Hammandist. See ei sisalda jutustusi Jeesuse elust ega tema enda sõnu, vaid ütlusi Jeesuse kohta. Kopti keelest tõlkinud Uku Masing, eessõna kirjutanud Jaan Lahe, kaane kujundanud Maarja Roosi, küljendanud Urmas Tamm, korrektuuri lugenud Kersti Rist. Johannes Esto Ühing, 2005. 110 lk.

 

VIKERKAAR 2005, nr 9

Marko Kompuse, Piret Bristoli luulet, Armin Kõomäe ja Jüri v. Ehlvesti proosat, Tiina Tammetalu arutlus oma loomingu üle, Eve Annuki uurimus Ilmi Kollast ja tsensuurist, Berk Vaheri Kiwa arvustus, Marek Tamme mõtisklus, kuidas kirjutada kunsti ajalugu jpm põnevat. Peatoimetaja Märt Väljataga.

 

TUNA 2005, nr 3

Värskes Tunas küsib Enn Tarvel: “Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?” Valdur Ohmann publitseerib ja kommenteerib Gustav Naani kaebekirja keskkomiteele 40 kirja autorite kohta. Laura Vaan analüüsib EV propagandatalituse tegevust, ajaloofilosoofilisest mõttest keskaegses Euroopas on juttu Gabrielle M. Spiegeli essees ja Marek Tamme järelsõnas. Jpm. Peatoimetaja Ott Raun.

 

KUNST.EE  2005, nr 3

Veneetsia, Kütiorg, Ljubljana, Mari El, lisandusena kaasaegse ehtekunsti eri ja graafilise disaini lisa. Kaire Nurga põnev pikk intervjuu Ando Keskkülaga. Peatoimetaja Heie Treier.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming