Raamatututvustus

 

PÄEVAD ON LAUSED. Ene Mihkelson Mihkelson, lisaks sellele, et ta köidab lugejat, on oma tekstidega alati visanud ka paraja kondi kriitikute penipandele. Kogumik on kokku pandud peaasjalikult ühe läinudaastase ettekandepäeva materjalidest, kõnelejaiks targad inimesed, need, kes meil kirjandusest rääkida oskavad. Aga siit leiab ka Mihkelsoni luulet, ühe Merilai koostatud luulekava. Toimetanud Arne Merilai, keeleliselt toimetanud Katrin Ennus, kujundanud Aita Linnas, küljendanud Aive Ottep. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 184 lk.

 

Jaan Kaplinski

SÕNAD SÕNATUSSE

Kakskeelne, tegelikult kolmkeelne luulekogu, sest sekka on pikitud ka võro keelt, selline õhurohke (paremas mõttes) ja igavikuliste piltide/mõtetega küsiv valimik. Võib-olla katse seda sõnatut tõlkida. Kaane kujundanud Kalli Kalde, küljendanud autor. Vagabund, 2005. 80 lk.

 

Mirabai

LAULUD TUMEDALE ARMASTATULE

Too Mirabai on klassikalise india luule üks väljapaistvamaid autoreid, seejuures kuulsaim naislaulik sääl üldse. Ülimalt nõtke ja apetiitne raamat, see armastus siin on puhas ja erootiliselt pinges korraga. Valinud, tõlkinud ja kujundanud Mathura, toimetanud Regina Lauri, pildistanud ja pilte töödelnud Kauri Kallas. Allikaäärne, 2005. 56 lk.

 

AISOPOSE VALMID

Üks täiesti hullumeelne raamat, kogumik Aisopose, oletatava valmižanri looja valme. Väga õpetlikud lood iseenesest, aga tänapäeval mõjub nii mõnigi neist sürrealismina. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein, toimetanud ja värsid tõlkinud Janika Päll, illustreerinud Urmas Nemvalts. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 190 lk.

 

Csaba Csorba, János Estók, Konrád Salamon

UNGARI AJALUGU SÕNAS JA PILDIS. Algusest tänapäeval

Aeg on selline, et sugulasrahvaste mentaalne ja identiteediga seotud tähtsus tõuseb järjest. Ungarlased on mänginud rahva (ja riigina) olulist rolli ka tolles suures, sõdade ja poliitika ajaloos. Üks uhke ja ilus rahvas, muidugi, nagu too raamatki. Sisukas, paks, tark, mitte mäendnegi pildivihk. Tõlkinud Ene Asu-Õunas, toimetanud Edvin Hiedel, kaane kujundanud Mari Ainso, originaali toimetanud ja pildid valinud Ilona Karádi, retsenseerinud András Gergely, Jenö Gergely, kujundanud András Nagy. Ilmamaa, 2005. 248 lk.

 

TEATER. MUUSIKA. KINO 2005, nr 8-9

Tähistatakse ETV 50sünnipäeva. Sel puhul vestlevad rubriigis “Vastab” Ilmar Raag ja René Vilbre, “Persona grata’ks” on Anu Välba, keda portreteerib Kadri Hinrikus, Jaak Kilmi “Kohtumist tundmatuga” hindab Rein Pakk. Veiko Märka võrdleb nõukogude nostalgia sugemeid televisioonis, teatris, muusikas ja kinos, nostalgiast oma dramaturgias kõneleb Mart Kivastik. Lisaks veel armastuse vormide käsitlusi XIX Pärnu dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil jpm. Peatoimetaja Madis Kolk.

 

MUUSIKA 2005, nr 8-9

Avaintervjuu pianist Ivari Iljaga, kes vaheldumisi õpetamisega muusikaakadeemias esineb kuulsate lauljatega maailmalavadel. Hetki Arvo Pärdi juubeliaastast vahendab Saale Kareda, Peeter Vähiga vestleb Mirjam Tally. Kontserdimuljetes kirjutisi klassikafestivalidest, rokielust teeb ülevaate Margus Kiis. Rahvusooperi Estonia saja aasta juubeli puhul on vestlusringis Neeme Kuningas, Arvo Volmer, Jassi Zahharov jpm. Peatoimetaja Ia Remmel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming