Raamatututvustus

 

Betti Alver KOGUJA

Koostaja saatesõna ja kommentaaridega varustatud Betti Alveri kogutud luuletuste raamat, mis sisaldab tekste üldjoontes kronoloogilises järjekorras, nende esialgsel kujul. Väga vajalik raamat. Alveri luuletused on otsast lõpuni tütarlapselikud ja hõrgud, ka oma täiskasvanulikumal kujul. Koostanud ja toimetanud Ele Süvalep, korrektuuri lugenud Urmas Tõnisson, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 560 lk.

 

A SHARP CUT. Contemporary estonian literature

Eesti Kirjanduse Teabekeskuse ingliskeelne väljalase, milles 19 poeedi ja 19 prosaisti (Viivi Luik ja Jaan Kaplinski on esindatud mõlemas vallas) tutvustused ja tekstinäited. Raketi poolt imeilusaks kujundatud eesti kirjanduse esinduslik visiitkaart. Viimane aeg anglogermaanidel kogu eesti kirjandus ära tõlkida ja pähe õppida! Koostanud Eesti Kirjanduse Teabekeskus, kujundanud, küljendanud Rakett. Eesti Kirjanduse Teabekeskus, 2005. 92 lk. (Vt ka intervjuud Ilvi Liivega lk 5.)

 

OPIRAAMAT

?OP!? on teatavasti üks vahva telesaade, nüüd on saade otsapidi raamatusse pugenud: ?OP!?-i tegijad on lasknud oma kaastöölistel, kultuurikriitikuil, -analüütikuil, -tegijail vaagida erinevaid probleeme. Kokku on saanud üks kirju esseekogumik, mis ärgitab nii mõneski vallas küsimusi märkama. Koostanud Margot Visnap ja Gerda Kordemets, toimetanud Margot Visnap, keeleliselt toimetanud Linda Uustalu, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2005. 294 lk.

 

EESTI TELEVISIOON. Arvud, faktid, sündmused 1955 ? 2004

Fotodega varustatud faktikogumik, väike teleajalugu, mis pakub igal hetkel üllatusi ja avastusi. Nt 12. I 1980 alustas ?Luulesaade?, seda fakti, millal ta lõpetas, leida ei õnnestunud. Ehk peaks edasi tegema? Toimetanud Renita Timak ja Heiki Meeri, kujundanud Kersti Tormis. Huma, 2005. 144 lk.

 

KRIMMI KOGUMIK II

Esimene ?Krimmi kogumik? anti välja 2001. aastal. Seekord on koondatud 2004. aasta septembris Simferopoli etnograafiamuuseumis peetud konverentsi ?Eestlased XIX ? XXI sajandil Krimmis? ettekanded, lisaks Krimmi eestlaste eluolu uurija Leonhard Salmani välja otsitud arhiivimaterjalid. Koostanud ja toimetanud Livia Viitol ja Tõnu Tender, eesti- ja venekeelse teksti toimetanud Sirje Ratso ja Tatjana Nikitina. EV Haridus- ja Teadusministeeriumi keeletalitus, E. Vilde muuseum, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn-Tartu 2005. 396 lk.

 

Eeva Park

HOMSED UUDISED

Park on ehk rohkem prosaist kui luuletaja, kuid see on mõnusasti loetav raamat, tihedalt kujundeid, mõtteluulet ja impressioone. Siin on väga häid tekste, veidi vähem neid, mis ehk nii hästi ei tööta, aga keel on tal nõtke ja poeetiline. Kujundanud Marek Allvee. Verb, 2005. 56 lk.

 

Jürgen Rooste

ILUSAKS INIMESEKS

Polüfunktsionaalse popautori taskuraamatus on kirjas 13 ja CDlt võib kuulda 14 luuletust. Tekstiliselt kattub neist ehk kolmandik, taustamuusika on teinud Marko Martinson ja heli seadnud Margus Voolpriit. Hea seegi, kui üks veerandsaja-aastane mees vähemalt viitsib püüeldagi saada ilusaks inimeseks. Üldise glämmi varjus mõtiskleb (ja seda puhuti päris raevukalt) ta hoopis selle üle, milleks on vaja luulet. Kes meist seda teaks? Luule kattevarjus antakse ka saladokumente igavikuarhiivi peavalitsusest. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2005.

 

Einar Már Guðmundsson

ILMAMAA INGLID

Ühe armastatuma ja loetuma islandi kirjaniku autobiograafilise taustaga romaan, milles minajutustajaks muide ingel. See on selline filosoofilise koega lugu, mis vaeb saatuse ja normaalsuse/ebanormaalsuse teemasid ühe perekonna loo abil. Passiks ehk eesti looks sama hästi. Islandi keelest tõlkinud Lemme Linda Saukas, toimetanud Eve Võsu, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 262 lk.

 

Andrei Gelassimov

JANU

Koos Bre?nevi võimule tõusuga (1966) ilmavalgust näinud vene autor jutustab napis, hemingwaylikus laadis vene poistest, nüüdsetest T?et?eenia sõja veteranidest, kelle rämeda pealispinna all võib peituda hell süda ja kunstnikuanne ning pealekauba ka skisofreenia jms. Vene keelest tõlkinud Jaan Ross. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 16-17. 88 lk.

 

Robert Girardi

VAPORETTO 13

USAs sündinud, kuid lapsepõlve Kreekas ja Prantsusmaal veetnud kirjanikku on mõjutanud katoliiklik vaimsus. Tänapäevaselt kummituslik tegevuslugu leiab aset iidses Veneetsias, autor on tõepärase veenvusega tabanud ajaloolist hõngu. Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 18 ? 20. 160 lk.

 

KUNST.EE 2/05

Suuresti biennaalidele pühendatud number. Rohkem juttu Jaan Elkenist, Mark Raidperest, PinkPungist ja Avangardist, fotograafia käsitlemisest, Blumfeldti raamatukujundusest jpm. Peatoimetaja Heie Treier.

 

TEATER. MUUSIKA. KINO 6/2005

Lauri Sommer uurib, mil kombel täiendab Vallo Kepi dokumentaalfilm ?Inimesepoeg valgel laeval? Uku Masingu tõlgendustraditsiooni Eestis. Janika Kronberg hindab Peeter Simmi portreefilmi Jaan Krossist. Rubriigis ?Vastab? usutleb Kalju Orro näitlejat ja lavastajat Andres Noormetsa, Mirjam Tally meenutab ?Jazzkaart? ning Anneli Remme võtab kokku ida muusika festivali ?Orient? jpm. Peatoimetaja Madis Kolk.

 

VIKERKAAR 6/2005

See ajakiri , paistab, et temaatiliselt venekesksest numbrist võib lugeda Majakovski, Ehrenburgi ja Dovlatovi loomingut. Aga ka meie Boriss Baljasnõi ja Igor Kotjuhi luulet. Jan Kaus mõtleb, mis toimub eesti luules, ja Märt Väljataga selle üle, miks uurida kirjandust. Arvustatakse Jüri Kaldmaa, Ilmar Laabani, Jaak Jõerüüdi ja Jüri von Ehlvesti raamatut. 112 lk.

 

KEEL JA KIRJANDUS 6/2005

See kuukirjalik kaantevahe on pea vanem kui meie keegi. Jüri Talvet püstitab nüüd maailmakirjanduse kodustamise küsimusi, Risto Järv aga kirjutab isikunimedest muinasjuttudes. Rein Veidemann arutleb ?Totaalse Krossi? teemal ja Ago Künnap arvustab Kalevi Wiiki raamatut soomlaste juurtest. 

 

TUNA 2/2005

Tuna teeb kaheksandat aastat oma tõsiteaduslikku sügavkündi, aga pakub hingetõmbeks vaatamiseks ka vanu mustvalgeid ja paeluvaid fotosid. Toimetavad Ott Raun ja Andres Langemets. Seekord on trükitud Enn Tarveli, Nele Ranna, Marten Seppeli, Ea Janseni, Ants Viirese, Mati Kröönströmi, Marika Mikkori, Erich Kauba, Jaak Pihlau, Rutt Hinrikuse, Vello Helgi, Heino Arumäe, Peep Pillaku, Väino Sirgi ja Olaf Kuuli artiklid.

 

J. R., T. T. ja A. K.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming