Raamatututvustus

Triin Männik

NÕUKOGUDE AEG JA INIMENE

 

Koostanud Enno Tammer, kaas ja makett Kristjan Mändmaa, kujundus Villu Koskaru. Tänapäev ja Postimees, 2004.

 

Meie nõukanostalgia on mõne viimase aastaga teinud läbi kiire arengu. Paarikümne aasta taguste pakendite taastootmisse võtmise ja kama?okolaadi tagasituleku juurest jõudsime 2004. aastaks Tartu Kunstimuuseumi 1950. aastate plakatinäituse ja Eesti Rahva Muuseumi kilekotinäituseni, mis üritasid visuaalse materjali kõrvale pakkuda sügavamat ajastuanalüüsi.

Postimehe ja kirjastuse Tänapäev ühisprojektina sündinud nõukamälestuste raamat astub analüüsi juurest tegelikult ühe sammu tagasi. See on kollektiivse mälu talletus, raamat on isegi üles ehitatud nagu inimmälu: katkendlikult, aja kulgemisjoonest sõltumatult hüplevana, unustades vahetevahel, et üht või teist illustratsiooni on juba mõned lehed tagasi kasutatud, unustades dateeringud. Sellised vead oleksid andestamatud, kui need ei astuks rütmis kogutud mälestuste stiiliga.

?Nõukogude aeg ja inimene? tuletab mitmes mõttes meelde nõukaaegseid kalendrisabasid ja raamatut ?999 nõuannet?, sisaldades ohtralt kirjeldusi, kuidas nutikas eestlane väikese rehepapluse, isikliku Soome tuttava ja suurte kummikute abil kuueliikmelise perekonna toita ja katta suutis. Eestlaste oma vanasõna kohaselt: hädas leiab inimene viis nõu ? õige nõu leidmine tundub selle raamatu põhjal nõukogude aja üleelamise võtmeküsimus. Koostaja on raamatust meelega välja jätnud kõik küüditamiste ja terroriga seotud teemad ning järele on jäänud päikseline ?nagunii saame hakkama? eluolukirjeldus. Kollektiivsete mälestuste kogumikele iseloomulik meie-tunne on ilmselt üks raamatu tugevamaid müügiargumente ? igal sirvimisel tekib mõne foto, plakatirepro või anekdootliku looga seoses äratundmisrõõm: see on meie mineviku nutikuse entsüklopeedia.

 

 

 

Thor Heyerdahl

RA

Retkelood, eksperimendikirjeldused, millega autor kinnitas hüpoteesi, et Muinas-Egiptuse meremehed võisid papüüruslaevadel Atlandi ületada. Norra ühe kuulsama maadeuurija ja seikleja reisikiri 1970ndaist, omalaadne antropoloogilis-ajalooline katse. Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet, kujundanud Moe Leiner. Tänapäev, 2005. 266 lk.

NAINE BERLIINIS

Päevikumärkmed 20. aprillist 22. juunini 1945. Värdjalike kogemuste, ühe raske aja kirjeldus, mille lugejad Läänes peaksid kaotama igasuguse illusiooni punaarmeelastest kui kellegi/millegi vabastajatest.  Saksa keelest tõlkinud Heli Mägar, toimetanud Maris Makko, kujundanud Irina Tammis. Tänapäev, 2004. 272 lk.

Anton T?ehhov

JUTUSTUSED

T?ehhov on üks moodsa lühiproosa talasid, terav ja tabav tegelane; siinne valik just hea, et elada sisse sesse maailma. Vene keelest tõlkinud Väino Linask, Enn Murdmaa, Madis Küla-Nurmik, Friedebert Tuglas, Anna Tulik ja Paul Viires. Toimetanud Marju Veikat. Kogumiku aluseks on aastatel 1960 ? 1963 ilmunud T?ehhovi ?Valitud teosed?, mille tõlkeid on parandatud ja toimetatud. Tänapäev, 2005. 460 lk.

Giovanni Boccaccio

DEKAMERON

Seda raamatut kunagi haarati, see on mineviku märk ? märk ühe aja kultuurilisest, seksuaalsest vms vabanemisest, sai ühel hetkel vaba mõtte märgiks hoopis teises ajas ja kohas. Siiamaani köitev ja fantastiline kirjandusteos. Tõlkinud Johannes Semper, esmatrükk eesti keeles 1957, kaas ja küljendus Endla Toots. Tänapäev, 2004. 696 lk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming