Raamatututvustus

Looming 2008, nr 2 Langemets. Traat. Ruben. Soomets. Jürgenson. Viitol. Helme. Kruusa tõlgitud Noriko. Grabbi. Haugi järelsõnaga varustatud Everti põnevad mälestused. Marek Tamm Jaan Krossist. Ain Kaalep Jaan Krossist. Madis Kõiv Jaan Krossist. Trivimi Velliste Jaan Krossiga. Põldmäe. Helme, teist korda, seesama Helme, Peeter nimelt, rääkimas Timo Maranist. Tiina Kirss Ene Mihkelsonist. Toomas Kall Mihkel Mutist. Joel Sang Heikki Rausmaa kaudu Tuglase Seltsist. Ilona Martson Vene Bookerist 2007. Udo Uibo Umberto Eco ilu ja inetuse käsitlusest ning Coetzee uuest raamatust. No mida veel lisada? Lugema! Peatoimetaja Mihkel Mutt.  

Muusika 2008, nr 3

Muusika märtsinumbris räägib oma teekonnast džässiga tänavu riikliku elutööpreemia saanud Valter Ojakäär. Sel teekonnal on olnud palju ootamatuid kohtumisi, kus džässiarmastus on „avanud kõik uksed”. Kirjaniku ja muusiku Lauri Sommeri artiklis tuleb juttu eesti folgi ja autorilaulu erilisest ajajärgust 1990. aastatel Tartu Lasteteatri muusikute seltskonnas. Ajakirjas on pikem käsitlus katalaani muusikast, autoriks Tõnu Timm, ning värvikas lugu sel kevadel Eesti kontserdihooaega lõpetama tulevast isepäisest soome dirigendist Leif Segerstamist. Lisaks muusikauudiseid maailmast ja Eestist ning kontserdi- ja plaadiarvustusi. Peatoimetaja Ia Remmel.

1001 MAALI, MIDA ELU JOOKSUL PEAB NÄGEMA

Eesti keeles saab juba lugeda 1001 albumist, mida elu jooksul peab kuulama, ning 1001 filmist, mida elu jooksul peab nägema, rääkimata 1001 kohast, kuhu elu jooksul peab jõudma. Sirbi raamatututvustuse osakonna töötajad arvutasid kokku, et 1001 albumist on nad algusest lõpuni kuulanud kamba peale 388, 1001 filmist näinud algusest lõpuni ühtekokku 452 ning 1001 kohast on käidud 16-s (kultuurisektori väiksed palgad). Maalide osas pole veel arvutusi jõutud teha, kuid tuleb tunnistada, et sellistel raamatutel on mitmetahuline mõju. Ühelt poolt saavad kunstist mitmekesise maitse suhu need, kes asjast eriti midagi ei tea, kes arvavad, et enne oli Mona Lisa ja pärast purk sitta. Aga – noh, Munchi „Karje” on siin olemas, aga puudub „Elutants”, Vermeeri puhul tundus, et piima kallav naine on küll olulisem maal kui tütarlaps punase kübaraga, tekkis küsimus, et kus on van Goghi saapad, raamatututvustuse osakonna meelest kujutab Caravaggio üks kuulsamaid maale Ristija Johannese pea mahavõtmist, aga seda kõnealusest raamatust ei leia  jne – ja noh, nii võibki norima jääda. Uhke ja hariv trükis aga igal juhul, kahju, et mõned pildid trükitud nõnda väikselt. Peatoimetaja Stephen Farthing, eessõna Geoff Dyer, tõlkinud Ann Kitsnik, Marika Liivamägi ja Maarja Merivoo, tõlke toimetanud Helen Kõrgesaar ja Tiina Kanarbik. Varrak, 2007. 960 lk.