Raamatututvustus

 

Juri Lotman VALIK KIRJU

Juri Lotmani (1922–1993) tööde tunnustamine ja tutvustamine eesti kultuuris on olnud pikaldane ja käänuline. Tänu tõlgetele on eesti lugejal nüüdseks siiski olemas esmane ülevaade Lotmani teadustöödest. Vihik annab esmakordselt läbilõike Lotmani epistolaarsest pärandist. Autori illustratsioonidega, koostanud Marek Tamm, vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa ja Maiga Varik. LR 2007, nr 8-9. 104 lk.

 

ESIMENE EESTI LOODUSKAITSE SEADUS

Eesti jõudis looduskaitse seadustamiseni 1935. aastal. Juba ammu enne seda muretseti Eestis põlispuude, suurte rändrahnude ja linnurikaste merelahtede pärast. Tähelepanu pälvisid ka metsad, kooslused, maastikud. Ümbruse hoidmise ja probleemide kaardistamisega hakkasid tegelema nn usaldusisikud: vastutustundlikud maaomanikud, õpetajad, metsamehed. Andres Tõnissoni koostatud köitesse on pooled artiklitest kirjutanud kunagine keskkonnaminister Vootele Hansen. Toimetanud Malle Soosaar. Huma, 2006. 144 lk.

 

Daniel Goleman

SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS

Daniel Golemani raamatud räägivad sellest, kuidas rõõmsameelsus ja heasoovlikkus aitavad meil mitte ainult elus paremini toime tulla, vaid on ka vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel äärmiselt olulised. Emotsioonide ja sotsiaalsete hoiakute nakkavusele otsib ta kinnitust peale psühholoogia, ka ajuuuringutest. Tõlkinud Redi Koobak. Väike Vanker, 2007. 516 lk.

 

 

Roger Walsh, Frances Vaughan

(toimetajad)EGOST KÕRGEMALE: TRANSPERSONAALSEID KÄSITLUSI

Artiklite kogumik, kus läbi psühholoogilise, antropoloogilise, sotsiaalse, ökoloogilise jne vaatenurgad käsitletud maailmakõiksust laiemalt kui kitsas egokesksus. Tõlkinud Jürgen Innos. Väike Vanker, 2007.  396 lk.

 

 

LOOMING 2007, nr 3

Märtsinumber ilmutab Mats Traadi luulet, Arvo Valtoni lühijutte ja Toomas Vindi novelle. Jaan Kaplinski on andnud katkendi romaanist “Kevadest sügiseni”. Luuletusi on ka Maarja Kangro, Jaan Malini, Piret Bristoli ja Livia Viitoli sulest, Andres Ehin on tõlkinud Octavio Pazi luulet. 2006. aastal eesti keeles kirjutatud luulest annab ülevaate Lauri Sommer, peatoimetaja Mihkel Mutt vaatleb meie mullust ilukirjanduslikku proosat.

 

VIVAT ACADEMIA

Koguteos käsitleb Eesti üliõpilasorganisatsioonide (seltside ja korporatsioonide) tekke- ja arengulugu Tartus, Peterburis ja Riias, õitsengut Eesti Vabariigis ja kestmist paguluses, tegevuse taastamist aastatel 1988-1989 Tartus ja Tallinnas. Teos tutvustab vana ja uut tudengikombestikku, organisatsioonide põhimõtteid ja suhteid avalikkusega. Illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga organisatsioonide erakogudest. Peatoimetaja prof em Helmut Piirimäe, tegevtoimetaja Meelis Burget, kujundanud Merike Tamm. EÜS kirjastus, 2007. 495 lk.

 

 

EESTI LIPP 120

2004. aasta 5. juunil Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud teadusliku konverentsi materjalid. Jaan Krossi, Toomas HendrikIlvese, Mart Laari, Enn Tarto, Eero Medijaineni jt ettekannete täistekst. Juunis 2004 täitus 120 aastat esimese ja ajaloolise sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Toimetanud Meelis Burget ja Toomas Hiio, kujundanud Arbo Tammiksaar. EÜS kirjastus, 2007. 148 lk.

 

 

Vahur Afanasjev

KAADRID OTSUSTAVAD

2005. aasta kevadel Brüsselis kirjutatud miniatuuride kogu. Tõukejõuks olevat Aapo Ilvese unenäos ilmutatu, mis üritab olla “õnnelik ajalugu ehk kirjalik komejant tühjusest”. Läbi teose seiklevad Sööbik ja Pisik on sootud parasiidid, kes pesitsevad näiteks ka EV peaministri peas. Joonistanud Aapo Ilves, kujundanud ja küljendanud Katrin Kisand. Irboskaja Teataja, 2007. 240 lk.

 

Maarja Kangro

TULE MU KOOPASSE, MATEERIA

Autor küsib oma teises luulekogus: mis juhtuks siis, kui ta diskreetsesse kobrutisse (st kaubamajja) pommi paneks ja milline organ siis temas eneses plahvataks? Juba pealkiri irriteerib – mis koopasse ja milline mateeria?  Joonistanud Kirke Kangro, kujundanud ja küljendanud Andro Küün. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 96 lk.

 

Ilmar Mikiver

URB

Ookeanitaguse erutava raadiohääle teise luulekogu esimene pool on klassikalises riimiskeemis, laadilt lüürika ja mõtteluule segunemine. Teises pooles lastakse ka vabavärssi. Elu näinud mehel on, mida luulendada: 1929. aasta laulupidu, aga  ka 1999. aasta Loksa ja 1989. aasta Berliin. Kujundanud Kersti Tormis. Maarjamaa, 2007. 64 lk.

 

Einar Laigna-Mühlenbach

IMEDE AED

Erukolonelleitnandi luulekogus tunduvad mitmed pikemad luuletused kui väikesed poeemid. Esimesed luuletused on dateeritud 1960. aastate keskele. Rahvaliitu kaldunud autor, kes tunnetas end korraks ühteaegu päikese ja delfiinina ning preestrina sealpool head ja kurja, suhestab end selgelt kõrgemate kategooriatega ega häbene mõttelüürilist pateetikat. Logos, 2007. 112 lk.

 

AKADEEMIA 2007, nr 3

Kirjanike liidu Tartu kuukirjas on seekord Juri Lotmani mitte-memuaare, Ülo Lumiste ja Leo Võhandu kirjutavad Eestis loodud tehiskeeltest, Martin Ehala etnolingvistilise arengu ökoloogiast, Jaanus Raim eesti linnakorterite hinnatasemest aastatel 1991–2006, Henri Michaux luulet, Bertrand Russelli käsitlus universaalide ja partikulaaride suhetest. Eraldi juttu on universaalidest ja psühhosomaatikast, tõlgitud on teine traktaat valitsemisest John Locke’i sulest. Peatoimetaja Toomas Kiho. 146 lk.

 

TEATER. MUUSIKA. KINO 2007, nr 3

Peagi 25 sünnipäeva tähistava väärika ajakirja viimases numbris tehakse juttu inimnäolisest Von Krahli teatrist, loodusesse pürgivast Kanuti gildist, Pärnu nüüdismuusika päevadest, Ernitsa ja Põlma “Leiutajateküla Lottest” jpm. Pika intervjuu on andnud Eesti esioperaator Rein Kotov. Peatoimetaja Madis Kolk. 136 lk.

 

KEEL JA KIRJANDUS 2007, nr 3

Eesti keele ja kirjanduse pikaajaline avalik kirjutus toob seekord lugejani kummarduse kuninglikule eesti kirjandusele ehk Jaan Unduski ülevaate Cornelius Hasselblatti saksa keeles kirjutatud eesti kirjanduse ajaloost. Uuritakse ka kolmikute keelelist arengut, poliitilist kirjanikku Kotzebued, suurt härga ja kiviaja pärandit, kuidas eestlane muretseb. Peatoimetaja Joel Sang. 88 lk.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming