Raamatututvustus:

 

Uku Masing UKU MASING JA PIIBEL

Mahukas artiklite-arutluste kogu, muidugi piiblitemaatikast, nii lingvistilisi arutlusi sõnatüvede üle, seletusi apokriivaraamatute juurde, Vana Testamendi jutustamismudelite vaatlus jpm. Süvenevale lugejale, kaasakiskuv retk kirjasõna ja tolle juurte juurde. Koostanud Kalle Kasemaa, toimetanud Katre Ligi ja Urmas Nõmmik (viimaselt ka eessõna), kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2005. 544 lk.

 

KULTUURISILD ÜLE SOOME LAHE

Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918 – 1944

Raamat jaguneb kahte ossa: üldkäsitlused ning isikulood, kirju autorite seltskond katab laia ja põneva ala. Kai Laitinen kirjutab kirjanduskontaktidest 1920.-1930. aastail, Seppo Suhonen Andrus Saareste kirjadest Lauri Kettusele jne. Armas kultuurilooline üllitis. Koostanud Sirje Olesk, toimetanud Triin Kaalep, kujundanud Kalle Müller, saatesõna kirjutanud Seppo Zetterberg. Eesti Kirjandusmuuseum, 2005. 472 lk.

 

Herman Hesse

KLAASPÄRLIMÄNG

Magister ludi Josef Knechti elulugu ja klaaspärlimäng, mis on ammu muutunud kujundiks ja elab oma elu, väärib ikka veel väljaandmist, vanade kapsaste ümbervahetamist uue ilusa punakaanelise vastu. Saksa keelest tõlkinud Helga Kross, värsid tõlkinud Ain Kaalep, kujundanud Kristjan Mändmaa, (esmatrükk eesti keeles Eesti Raamat, 1976). Tänapäev, 2005. 566 lk.

 

Jack Goody

METSIKU MÕTLEMISE KODUSTAMINE

XX sajandi teise poole üks olulisemaid briti antropolooge vaatleb siin kirjaoskuse leviku mõju maailmapildi muutumisele Lääne-Aafrika, Hiina, Lähis-Ida ning Vahemere maade näitel, kritiseerib “primitiivse” ja “arenenud” mõtlemise vastandamist. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann, toimetanud Urmas Tõnisson, kujundanud Marius Peterson. Varrak, 2005. 256 lk.

 

Mihhail Lotman

PISTRIKU TALVEKARJE. Esseid Joseph Brodsky poeetikast ja surmast

Kogumik sisaldab 1996. aastal Vaba Euroopas ette loetud esseetsüklit ning kolme Brodsky poeetikat käsitlevat artiklit. Noorim Nobeli kirjanduspreemia laureaat, vene emigrant Ameerikas, “tööpõlgur” ja ehtne poeet – see annab ainest küllaga. Toimetanud Eha Kõrge, kujundanud Andres Rõhu. Varrak, 2005. 156 lk.

 

Heino Kiik

ARVE JOMM I

ARVE JOMM II

Tallinna-romaan. Kiige üks hinnatumaid ja tuntumaid teoseid, karakterromaan, kus on  keskendutud eneseteostuse vaegusele, teotsemise tuhinale jne. Nüüd uuesti välja antud, seega avaneb ka uutel, pealekasvanud lugejail (nõndapaljukest, kui neid vabariigi sisse mahub) Kiige tööga lähemalt tutvuda. Eesti Raamat, 2005. 512 ja 504 lk.

 

VIKERKAAR 2005, nr 10-11

Numbri esseistikaosa on pühendatud rahvustele, kolonialismile ja maailmakirjandusele. Hennoste on asunud uutele hüpetele, ilmub Marianne Moore’i ja Elizabeth Bishopi luulet. Aastalõpueelsel tellimisperioodil on tarvis ehk meelde tuletada, et Vikerkaar esindab eesti humanitaarlasevaimsust parimal kujul. Peatoimetaja Märt Väljataga.

J. R.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming