Raamatututvustus

 

Mats Traat MINGE ÜLES MÄGEDELE

Kui oleks vaja hakata leidma asendajat/järglast Jaan Krossile kui eestlaste (aja)lugu mastaapselt tunnetavale romaanikirjanikule, siis paistab Mats Traat selleks küll kõige paremini sobivat. Ometi pole asjad nii lihtsad, sest Traat liigub selgelt oma teed pidi, tema lugu on mastaapidelt ja haardelt kindlasti võrreldav Krossi omaga, kuid sellega ka võrdlus piirdub. Rõõm tõdeda, et lõpuks on hakatud avaldama ka tema elutöö üht verstaposti, vahest suurimatki, lausa verstapostide kogumit, n-ö Palanumäe tsüklit, paremini tuntud kui “Minge üles mägedele”. Antud, esimene köide sisaldab sarja esimest viit raamatut, kuigi “Puud olid, puud olid hellad velled” kujutab endast – nagu järelsõnaski öeldakse – eellugu. Vajalik ja aega nõudev – seeläbi aga ka aega andev – kodumaine lugemine. Toimetanud ja järelsõna kirjutanud Mari-Liis Tammiste, kujundanud ja küljendanud Jüri Kaarma. Ilmamaa, 2008. 904 lk.

 

Harri Rinne

LAULEV REVOLUTSIOON

Nagu korduvalt varemgi, kui on vaja tegelda Eesti lähiajaloo võtmeliste sündmuste, isikute või perioodidega, ilmuvad kohale soomlased ja hakkavad kirjutama. Antud teos püüab avada päris äsja juhtunut, kusjuures juba esmapilgul saab selgeks, et Rinne raamat haakub hästi Tartus etendatava spektaakliga “Ruja” – siit leiab ühe foto, kus Rannap näeb välja nagu Rannapit mängiv Võigemast. Igatahes – põnev sissevaade rokkmuusika osasse Laulvas revolutsioonis ja taasiseseisvumises. Soomlased on muide juba ammu muutnud rokist kirjutamise oma kirjanduse osaks, on ju Harri Rinne kirjutanud teose soomlaste levilegendist Juice Leskinenist. “Laulvas revolutsioonis” on ta intervjueerinud kõiki toona ja veel praegugi olulisi muusikuid ja muid Rein Langist Anne Veskini, Riho Sibulast Villu Tammeni, Ivo Linnast Jüri Makarovini. Muide, kaane peal on väga lahe foto, kus meie rokilegendide seas seisab muigav ja üsna rahulolevat muljet jättev John Lydon. Tõlkinud Sander Liivak, järelsõna eestikeelsele väljaandele kirjutanud Harri Rinne, toimetanud Evi Laido, kujundanud Mari Kaljuste, fotod Arno Saar. Varrak, 2008. 344 lk.

 

Valter Heuer

MALE LUGU

Intellektuaalse mängu kapitaalne ajalugu tšaturanga tekkimisest Indias umbes aastal 570 kuni Esimese maailmasõjani. Valter Heuer polnud mitte üksnes malemeister ja spordipublitsist, vaid ka mitmekülgselt haritud ja laia silmaringiga intellektuaal, kes käsitleb oma ”Male loos” malet ja tema meistreid sotsioloogilises kontekstis. Heuer on oma mahukas uurimuses toetunud sadadele maleajaloo raamatutele, mille baasil loodud süntees on tugevalt isikupärase stiiliga. Põnev ja pikk Intellektuaalse mängu kapitaalne ajalugu tšaturanga tekkimisest Indias umbes aastal 570 kuni Esimese maailmasõjani. Valter Heuer polnud mitte üksnes malemeister ja spordipublitsist, vaid ka mitmekülgselt haritud ja laia silmaringiga intellektuaal, kes käsitleb oma ”Male loos” malet ja tema meistreid sotsioloogilises kontekstis. Heuer on oma mahukas uurimuses toetunud sadadele maleajaloo raamatutele, mille baasil loodud süntees on tugevalt isikupärase stiiliga. Põnev ja pikk lugemine igale inimesele, kes malest vähegi lugu peab. Keeletoimetaja Helle Tiisväli, kaas ja kujundus Triinu Ootsing. Argo, 2008. 552 lk.

 

Hanno Ojalo

SAAREMAA SÕJATULES. SÜGIS 1917

Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi esimehe kirjutatud raamat annab põhjaliku lühiülevaate ühest Esimese maailmasõja suuremast dessantoperatsioonist, mis leidis aset 1917. aasta oktoobris Saaremaal ja Hiiumaal. Tegemist oli suurima sõjasündmusega Läänemerel. Protsessi kirjeldamisel ehk objektiivse pildi andmisel on autor tuginenud Vene, Saksa ja Eesti allikatele. Rikkalikult fotodega ja selgitavate kaartidega illustreeritud, lõpus lisad, kasutatud allikad ja isikunimede register. Toimetanud Olavi Pesti, kaane kujundanud Ain Vares. Saaremaa Muuseum, 2008. 226 lk.

 

KOHT JA PAIK. PLACE AND LOCATION

Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics VI. 2008

2004. aastal peetud rahvusvahelise semiootika konverentsi ettekannete kogumik. Nii konverents kui ka kogumik käsitlevad lähiminevikku, tollaseid väärtuskriteeriume ning nende tänapäevast tähendust. Avaldatud artiklid on jaotatud nelja sektsiooni: kultuur ja loodus, monument ja selle kaitse ehk kuidas kultuuriväärtuslikkuse mõiste on ajaloo jooksul muutunud, maastikud ja mälu ehk nõukogude aja kolhooside ning industriaalmaastike muutumine vabaõhumuuseumi objektideks ning sotsialismi visuaalne kultuur. Ja nagu alati, nii on ka seekord autoreid nii Eestist (Tiiu Jaago, Juhan Maiste, Risto Järv  jt Tartu ülikoolist, Mariann Raisma Eesti Ajaloomuuseumist), Hannes Palang jt Tallinna ülikoolist), Soomest (Dario Martinelli Helsingi ülikoolist), Lätist (Jānis Taurens Läti kunstiakadeemiast), aga ka Inglismaalt (Simon Bell Edinburghi kunstikolledžist), Saksamaalt (Guido Ipsen Dortmundi ülikoolist) ja mujalt. Ja nagu ikka, on ka seekord teaduslikult tõsiselt võetavat ja põnevat lugemist. Toimetajad on Eva Näripea, Virve Sarapik ja Jaak Tomberg, väljaande toimetaja Richard Adang, kujundanud Alo.

Place and Location, 2008. 353 lk.

 

Kalju Suur

JÄRELHÜPPEID KULTUURIKIHIST 2

Meie ühe silmapaistvama kultuurifotograafi ja väsimatu kirjastaja Kalju Suure järjekordne, viies kultuurilooliste fotode ehk, nagu ta neid ise nimetab nopete, raamat. Enamik kultuuritegelaste portreid on võetud viimastel aastatel, kuid, nagu pealkirigi osutab, võib ka seekord leida üllatavaid leide varasemast ajast, sest Kalju Suure isiklik arhiiv tundub tõesti olevat ammendamatu. Ka kultuuriloolist täpsust taga ajavad pildiallkirjad on autori sulest.

Fotod ja tekst Kalju Suur, 2007. 208 lk.

 

 

 

 

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming