Päevakorral on pigem inglise keele oskuse taseme tõstmine

Aili Künstler

Kõik TLÜ doktoriõppekavad on läbitavad inglise keeles, kuigi valdavalt on õppekavade ametlikuks keeleks siiski eesti keel.        Vastuolu Euroopa Liidu visioonis ametlikult soositud iga riigi keele eluõiguse ja mitmekeelsuses väärtuse nägemise ning üleüldise inglise keele pealetungi vahel on kuidagi liiga pealetükkivalt esil. Ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peab doktoriõpe liikuma ingliskeelsuse suunas. Doktorantidele kohase inglise keele õpetamise peale kulub vist üsnagi palju  aega? Mida tehakse Tallinna ülikoolis selle nimel, et rahvusvahelistumine vaid ingliskeelset õppe- ja teadustööd ei tähendaks?        Katrin Niglas, Tallinna ülikooli teadusprorektor: On tõsi, et rahvusvahelistumine on doktoriõppe tasemel seatud selgeks eesmärgiks. Ka äsja sõlmitud Eesti ülikoolide hea tava leppe kohaselt on doktoriõpe oma vormis ja väljundis rahvusvaheline ning arendab doktorantide võimet väljendada ennast oma erialal  nii kirjalikult kui suuliselt vähemalt ühes võõrkeeles. Kuigi ma ei näe otsest formaalset nõuet liikumiseks just ja ainult ingliskeelsuse suunas, on inglise keel paljude teadusharude puhul kujunenud peamiseks rahvusvahelise suhtluse keeleks ja sellest lähtuvalt on põhjendatud ka ülikoolide ootus, et doktoriõppesse astujad oleksid võimelised inglise keelest aru saama ning pärast doktoridiplomi saamist oma erialal inglise keeles vabalt suhtlema.  Rahvusvahelistumisega samavõrra tähtsana nähakse aga strateegia tasemel ka seda, et Eesti ülikoolides toimuv doktoriõpe väärtustaks ja arendaks eesti teaduskeelt. Tallinna ülikooli doktoriõppekavades võõrkeeli eraldi õppeainena ei ole. Erialase võõrkeele oskuse arendamist toetavad eelkõige võõrkeelse erialakirjandusega töötamine, rahvusvahelistel konverentsidel osalemine, välisülikoolides stažeerimine ning võõrkeelsete  artiklite kirjutamine. Vajadusel saavad doktorandid oma keeleoskuse arendamiseks osaleda ülikoolis üldainetena pakutavatel keelekursustel. Üldainena pakume doktoriõppes ka eesti teaduskeele ja terminoloogia kursust.   

  

Milline on eesti- ja ingliskeelsete doktoritööde ning teaduspublikatsioonide suhe TLÜs?       

Doktoritööde osas on statistikat üsna lihtne teha: kaitstud doktoritöödest on Tallinna ülikoolis pisut üle poole eestikeelsed, ligikaudu 40 protsenti ingliskeelsed ja kümnendik venekeelsed. Viimasel ajal on aina rohkem kaitsma hakatud artiklipõhiseid väitekirju ja nende puhul on tihti nii, et publitseeritud artiklid on ingliskeelsed ning neid tervikus siduv analüütiline ülevaade on eestikeelne. Teaduspublikatsioonide osas on täpset proportsiooni  raske kindlaks teha, kuid on selge, et muukeelsete (eelkõige ingliskeelsete) publikatsioonide osakaal on palju suurem kui eestikeelsete publikatsioonide oma. Eesti keele väike kõnelejate arv seab piirid, mis ei võimalda kõrgetasemeliste eestikeelsete teadusajakirjade väljaandmist. Publikatsioonide keele osas on suured erinevused teadusharude vahel. Kui kaasa arvata teadustööl põhinevad monograafiad ning populaarteaduslikud kirjutised, siis  võib nii mõneski vallas (eelkõige rahvusteadustes) olla eestikeelsete publikatsioonide arv isegi suurem kui võõrkeelsete oma. Edaspidi võivad aga need proportsioonid muutuma hakata, kuna rahvusvahelistumise all ei mõista me mitte ainult eesti teadlaste ja teaduse liikumist väljapoole vaid ka seda, et Eestis tuleb välja kujundada teaduse tippkeskused, mis on atraktiivsed noortele andekatele teadlastele üle kogu maailma. Seetõttu on ka  kõik meie doktoriõppekavad läbitavad inglise keeles, kuigi valdavalt on õppekavade ametlikuks keeleks siiski eesti keel. Välisõppejõudude ja rahvusvaheliste doktorantide arvu kasvamine eesti ülikoolides toob kaasa ka muukeelsete publikatsioonide ja doktoritööde osakaalu suurenemise. 

Kuidas tagate Tallinna ülikoolis selle, et Eestist pärit teadlane-õppejõud oma teadmisi edaspidi ka eesti keeles vahendada suudab? Kas doktoritöö kirjutamisel pakutakse ülikoolis tuge ka eesti keele osas? On see teema üldse päevakorral? 

Praeguse seisuga on siiski nii, et suurema osa teadlaste ja ka doktorantide puhul on emakeeles enese väljendamine nii kõnes kui kirjas  lihtsam ja ladusam kui mis tahes võõrkeeles. Kuna ka õppekavad on eestikeelsed, siis valdavalt on teadustöö metodoloogiat, akadeemilist kirjutamist jms toetavad kursused eestikeelsed (v.a välisõppejõudude kursused). Seega julgen väita, et eestikeelse teadustöö või -artikli kirjutamiseks on pakutav tugi suurem ja otsesem kui ingliskeelsete tööde jaoks. Praegu on seega päevakorral pigem inglise keele oskuse taseme tõstmine. On tõsi, et noortel välismaa ülikoolides  õppinud ja Eestisse naasnud õppejõududel ja teadlastel on esialgu oma kitsas teadusvaldkonnas end ehk inglise keeles kergem väljendada kui eesti keeles, kuna vastav terminoloogia ei pruugi olla eesti keeles veel välja kujunenud. Nemad aga ongi just need, kellele me loodame ja kellelt me ootame, et nad eesti teaduskeelt oma valdkonnas edasi arendaksid. Tihti on siin abistavaks ajendiks vajadus eesti keeles õpetama hakata.         

Mulle on jäänud mulje, et riiklik rahvusvahelistumise poliitika surub ülikoolidele peale ka  magistriõppe ingliskeelseks muutmist, kuigi nood seda eriti ei himustagi. Kuidas sellega on? Milline hoiak ülikoolis tooni annab? On ju ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse järgi kõrghariduse keel eesti keel, teiste keelte kasutamise otsustab haridusasutuse nõukogu või haridus- ja teadusminister.       

Magistriõppe tasemel on ingliskeelsete kavade väljapakkumine siiski meie ülikooli kontekstis eelkõige võimalus oma tegevusvälja laiendada ning leida olukorras, kus Eestis potentsiaalsete õppijate arv lähiajal kiiresti kahaneb, uusi sihtrühmi. Seni pole otsest välist survet ingliskeelseks muutumisele tajunud.  Hetkel oleme ootamas nii kõrgharidus- kui teadusreformi rakendumist, millega seoses on palju teadmatust tuleviku osas. Mustemate stsenaariumide kohaselt võivad riikliku rahastussüsteemi muutused tõepoolest kaasa tuua olukorra, kus ülikool on teatud õppesuundade säilitamiseks sunnitud neid ingliskeelsetena pakkuma hakkama juba ka bakalaureuse tasemel.     

Birute Klaasi artiklis on ära toodud, et 2010/2011. õa oli 90,2% osas kõrgharidus eestikeelne. See kõlab kenasti, kuid sageli on ju õppematerjal võõrkeelne, kahjuks enamasti vaid ingliskeelne. Kas pole see pea liiva alla pistmise moodi: rahvusvahelistumine on tegelikult ingliskeelestumine, nn eestikeelne ülikool koos ingliskeelse õppematerjali  ja ingliskeelse magistri- jne teadustööga aga sisuliselt ikkagi juba ingliskeelset kõrgharidust pakkuv haridusasutus.   

Ma ei näe, et olukord õppematerjalide või laiemalt ülikooliõppe osas oleks nii inglise keele poole kallutatud, kui te välja toote. Viimaste  aastate jooksul on olnud mitmeid rahastusprogramme, mis on toetanud eestikeelsete õpikute ja mitmesuguste õppematerjalide (sh e-õppe materjalide) loomist. Paljud õppejõud koostavad jooksvalt heal tasemel eestikeelseid loenguslaide ja õppematerjale, mida nad jagavad oma avalikul veebilehel või kursusel osalejatele mõeldud veebikeskkonnas. Rahvusvahelistumist ei tohiks võtta (ja meie ülikoolis ka ei võeta) esmajoones keeleküsimusena. Rahvusvahelistumine  on eelkõige võimalus mobiilsuseks ja üksteise kogemusest õppimiseks nii üliõpilaste kui akadeemilise personali tasemel, koostöö eri riikidest teadlaste vahel ning võime pakkuda tulemusi, mis on aktuaalsed ja huvipakkuvad mitte ainult Eestis, vaid riigipiire ületavalt. Kõigile osalistele arusaadav suhtluskeel on sellise tegevuse paratamatu eeldus ja selles kontekstis ei ole mõtet inglise keele tähtsust vaidlustada. Eesti on ajalooliselt silma paistnud võõrkeelte heal tasemel õpetamise ja oskuse poolest, mis ei ole tulnud eesti keele unarussejätmise arvelt, vaid pigem vastupidi, ka emakeele õpetamise ja oskuse tase on meil mitmete riikidega võrreldes väga kõrge. Usun, et meil on tarkust seda taset hoida.         

Siiski, on kuulda olnud, et üliõpilane tahabki juba kursusetööd inglise keeles teha, sest kogu materjal on ingliskeelne. Kas pole siin siiski tegu lõika-kleebi meetodiga, mida rakendatakse doktoritööni välja? On ju teada, et ka emakeeles loetu oma sõnadega edastamine pole kaugeltki kõigile üliõpilastele kerge ülesanne. Võõrkeelse info sisutihe kasutamine nõuab aga tõlkimisoskust. Kas poleks  mõttekam õpetada inimestele võõrkeeli ning tõlkimist, nii et teadustöö kirjutataks ikkagi eesti keeles, mitte kehutada neid doktorivm teadustöid inglise keeles kirjutama?       

Doktoritasemel teadustööde puhul on inglise või mõnes muus võõrkeeles kirjutama harjutamine  hädavajalik juba eespool kirjeldatud põhjustel. Kui me räägime üliõpilastöödest (kursuse-, magistri- jms tööd), siis on olukord ikka vastupidine: eeldame, et kirjutatakse õppekava keeles (s.t valdavalt eesti keeles). Sellel, et osa üliõpilasi ei suuda loetut analüüsida ja seda oma töös loovalt uueks teadmiseks sünteesida, vaid kipuvad lõika-kleebi meetodit kasutama, on hoopis sügavamad põhjused kui keele- või tõlkimisoskuse puudumine. Tihti on  puudu analüütilise mõtlemise ja kirjutamise oskusest ning ka emakeeles kirjutades kiputakse lõika-kleebi meetodit kasutama.     

Kuidas tagatakse nn rahvusvahelise õppe kvaliteet? Muidu võib juhtuda, et kui ei õppejõu ega üliõpilase emakeel ole inglise keel, lahkub üliõpilane loengust õppejõu abitu sõnakasutuse pärast, üliõpilane aga ei saa eksamil väljendada oma teadmisi, vaid ainult seda, mida kehv inglise keel lubab öelda. Olen ka ise istunud konverentsidel, kus kõneleja  toob kuuldavale abituid ingliskeelseid lihtlauseid nagu sportlane pärast võistlust. Sportlase puhul on see andestatav ja arusaadav, õppejõudude puhul seesugune tase meid teadmispõhisesse ühiskonda küll viia ei saa.   

Eks üksikuid (kuid eredaid ja seeläbi meeldejäävaid) halbu näiteid on meil kõigil tuua, kuid üldpildina on Eestis võõrkeelte kasutamise tase  üsna kõrge. Ingliskeelsete õppekavade loomisel ja ainete väljapakkumisel hinnatakse õppejõudude keeleoskuse taset nende senise tegevuse põhjal, hiljem saab võimalikele probleemidele jälile regulaarse tagasisideküsitlusega, mille tulemusi peavad kõik akadeemilised üksused analüüsima ja probleemide ilmnemisel need lahendama. Õppejõududel on võimalik osaleda keelekeskuse pakutavatel võõrkeelekursustel. Eelmise rektori eestvedamisel kehtestati  Tallinna ülikoolis kord, mille kohaselt peavad kõik üliõpilased õpingute jooksul tõstma oma võõrkeeleoskuse taset, milleks neile pakutakse nende algtasemest lähtuvat keeleõpet. Magistrija eriti doktoriõppesse astumisel on võõrkeele oskus oluline kriteerium. Küsinud Aili Künstler

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming