Paber- ja e-sõnaraamatute tulevikust

Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor

Raamatuid trükiti nii Hiinas kui ka Euroopas sajandeid enne Johannes Gutenbergi, Hiinas koguni juba kuuendal sajandil. Gutenberg konstrueeris odava ja praktilise trükipressi, mis tegi trükitud raamatu laiemalt kättesaadavaks. Arvutiajastul on raamatu trükkimine – ära jäi tinaladu – veelgi lihtsam ja massilisem, kuid arvutimaailm ise võib saada raamatule saatuslikuks. Esmane digipööre internetis on paljus jäljendanud trükitud raamatuid või ajalehti. Traditsiooni jõud on ju suur – vanad raamatud on skannitud lehekülgede kaupa. Nii arvataksegi tihti, et ka uued digiraamatud peavad olema nagu paberraamatud. Ekraanil näeb tihti raamatu lehekülje pööramist ja kuuleb sinna juurde ka paberi krabinat. Paralleel odavate seebikatest digifotokatega on siin ilmne. Digiaparaat ei peaks ju pildistamisel mingit häält tegema, ometi kostub kvaliteetsetele peegelkaameratele iseloomulik katiku avanemise hääl. Noorem põlvkond, kes ei klammerdu paberraamatute külge, võtab eeldatavasti varsti omaks digiraamatute uued formaadid, mis ei jäljenda trükitud raamatuid ja nende lehekülgi. Ma ei ennusta siin raamatutele kadu, kuid raamatuturg on juba muutunud ja muutub veel kindlasti. See ei ole aga siinse loo teema. Raamatuturust olulisem on sisu. Kõige kiiremini muutuvad teatmeteosed ja sõnaraamatud, kuna nende puhul ei ole lehekülg oluline ühik, tähtsad on märksõnad, olgu siis entsüklopeedias või sõnaraamatus. Mõnda aega on e-sõnastike ja e-teatmeteoste arengut pidurdanud soov, et trükitud raamatu ja e-väljaande sisu oleks sama. See pidur kaob osaliselt siis, kui paberväljaannetest üldse loobuda. Nii teatasid näiteks „Encyclopaedia Britannica” kirjastajad aasta eest, et 2010. aastal trükitud 15. väljaanne jääb viimaseks, edaspidi arendatakse ainult veebientsüklopeediat. Maailma suurim sõnaraamatute kirjastus Macmillan teatas samuti, et nad lõpetavad sõnaraamatute trükkimise ning hakkavad sellest aastast arendama ja välja andma ainult e-sõnaraamatuid.

Kuidas on lood Eestis? Sõnaraamatud on e-keskkonnas kättesaadavad näiteks Eesti Keele Instituudi kodulehel või ühispäringut võimaldavas Keeleveebis. Raha eest saab mõningaid sõnaraamatuid kasutada ka Keelevara portaalis. Lisaks on mitmed sõnastike rakendused juba kättesaadavad nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kahjuks on väga hea sõnaraamatute portaal Keelevärav praeguseks rahastamise puudumise tõttu hingusele läinud.

Eesti Keele Instituut on ajaga kaasas käinud ja arvutite tulek tõi kohe kaasa sõnaraamatute uut moodi koostamise. Alguses tehti seda märgendatud lihtteksti kujul, siis keerulisemates formaatides. Praeguseks on instituudis loodud sõnaraamatute koostamise veebipõhine keskkond EELex. Seal koostatud sõnaraamatud saab väga lihtsalt muuta veebisõnastikeks. Instituudi kodulehel on tasuta kättesaadavad peaaegu kakskümmend sõnaraamatut või sõnastikku. Lisaks veel tosin majasiseseks kasutamiseks mõeldud sõnaraamatut. Tõsi, mitmed on alles pooleli.

Suurematest sõnaraamatutest on e-kujul kättesaadavad „Eesti keele seletav sõnaraamat” (trükitult 6 köidet), „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006”, „Eesti-vene sõnaraamat” ja „Vene-eesti sõnaraamat”. Kahjuks ei ole Soome poole vastuseisu tõttu võimalik tasuta kättesaadavaks teha ühiselt koostatud „Soome-eesti suursõnaraamatu” e-versiooni (tasulisena Keelevaras). Eestis ja ka mujal maailmas on levinud arusaam, et mis on veebis, see peab olema tasuta. Meie instituut järgib seda põhimõtet. Pealegi on meie sõnaraamatud koostatud maksumaksja raha eest. Peale „Soome-eesti suursõnaraamatu” ei saa me kohe lihtsalt veebi panna koostöös kommertskirjastustega tehtud sõnaraamatuid, näiteks koos kirjastusega Valgus koostatud uut „Võõrsõnade leksikoni”.

Meie sõnaraamatute kirjastaja on enamasti Eesti Keele Sihtasutus, kellega meil on kokkulepe, et e-sõnaraamatud saavad avalikuks pärast kuue kuni kaheteistkümne kuu möödumist sõnaraamatu paberversiooni ilmumisest. „Eesti keele seletava sõnaraamatu” puhul me seda ajanihet rahastaja nõudel ei järginud. Tagajärjeks oli pabersõnaraamatu ülikasin läbimüük, seletava sõnaraamatu veebikasutuste hulk on aga kogu aeg suur.

Pabersõnastikega on üldse nii, et nende trükkimisele peab tavaliselt peale maksma. Kasumlikud on ainult ÕS ja nüüd ka eelmise aasta müügihitt „Eesti etümoloogiasõnaraamat”. Kuna eesti kirjakeele normi rakendamise kord võimaldab ka ÕSi võrguversiooni käsitleda kirjakeele normi alusena, siis oleme pannud ja paneme ÕSi võrku kohe, kui uus trükk ilmub. Järgmisel aastal ilmubki uus täiendatud ÕSi trükk ja selle veebiversioon. Äsja ilmus mahukas kaheköiteline sõnaraamat „Eesti keele sõnapered”. See nagu ka etümoloogiasõnaraamat jõuab võrku vabaks kasutamiseks järgmisel aastal.

Arutasime mullu, kuidas tähistada kahte suursündmust aastal 2018: Eesti Vabariik saab saja-aastaseks ning möödub sada aastat meie esimese õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisest. Nendeks tähtpäevadeks on planeeritud uut tüüpi üheköiteline seletav sõnaraamat ning teiseks midagi keelekorraldusest ja õigekeelsusest. Instituudi juhtkond otsustas, et vabariigi juubeliaastasse planeeritud sõnaraamatud on viimased, mille koostamisel peetakse eelkõige silmas paberväljaannet.

Äsja lõpetasime murdesõnaraamatu vihikute trükkimise. Murdesõnaraamatu uued osad ilmuvad veebisõnaraamatuna. Töötame ka selle nimel, et varem ilmunud sõnaraamatu osad saaks viia elektroonilisse sõnastikusüsteemi.

Kuid juba praegu töötame sõnaraamatutega, mille puhul paberväljaanne pole vähemalt esialgu plaanis. Selline otsus ei tähenda muidugi, et me trükitud sõnaraamatutest üldse loobuksime. Sõnaraamatu trükkimise kasuks otsustame siis, kui on näha, et trükitud raamatu järele on nõudlus.

Oleme juba arutanud ka videosõnaraamatute koostamist. Esimene sõnaraamat, kus on iga sõna juures videoklipid, on valmiv „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, millele on lisatud videovasted eesti viipekeeles.

Pabersõnaraamatutest loobumine annab ka teatud kokkuhoidu: ei ole vaja enam küljendamist, korrektuuri ega trükkimist. Kuna sõnaraamatute korrektuuri peavad lugema kõrge kvalifikatsiooniga koostajad ja toimetajad, siis jääb neil rohkem aega sisutööks. Unistame muuta oma sõnastikusüsteemi kasutajasõbralikumaks. Olemasoleva kõrvale oleme hakanud arendama uut sõnastikusüsteemi Termeki. Selle abil katsetame ka uut moodi mõistepõhist eesti-läti ja läti-eesti kakskeelse sõnaraamatu samaaegset koostamist.

Kasutajale pole ilmselt oluline mitte see, kuidas me sõnaraamatuid koostame, vaid kasutajasõbralikkus. Püüamegi lähiaastatel tänapäevastada nii e-sõnaraamatute sisu, väljanägemist kui ka kasutatavust. Plaanime ühispäringuid erinevatest sõnaraamatutest, veebisõnaraamatute illustreerimist nii pildi- kui ka videomaterjaliga, häälduse helifailide lisamist sõnadele ja palju muud.