MIS saab ESTERMist?

Aili Künstler

Juba 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et „Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERMi andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist”. Siiani on mulle jäänud mulje, et see terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui EKI Eesti  Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine toiminud ebaregulaarselt. Ka selle aasta novembrilõpu Euroopa Liidu tõlkeüksuste institutsioonidevahelisel koosolekul leiti, et on väga vaja ühte pidevalt ajakohastatavat terminiandmebaasi. Kas jaanuarist 2009 on see ainult EKI ülesanne ja olukord muutub?  VASTAB Tiina Soon, EKI terminoloogiaosakonna juhataja, Peeter Päll, EKI keelekorraldusosakonna vanemteadur: Justiitsministeerium on pöördunud Eesti Keele Instituudi poole taotlusega anda ESTERM üle. Eesti Keele Instituudi soov on kindlustada, et ESTERMi arendamine jätkuks tõrgeteta.  Selleks on vaja täpsustada tehnilisi üksikasju ja kokku leppida ESTERMiga tegelevate töötajate kulude katmine.   

         

2009. aasta 1. jaanuarist koondatakse justiitsministeeriumis tõlkijad, terminoloogid ning juristlingvistid, langeb ära ka kohustus täiendada ESTERMi. Miks selline käik tehakse?

VASTAB Ivi Papstel,  Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja:

Õigusaktide tõlkimisega seonduvate ametikohtade koondamine ei tähenda seda, et tõlkimine lõpetataks – seda lihtsalt jätkatakse teistel alustel. Muudatus on tingitud sellest, et ministeerium soovib senisest enam keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Tõlgete kvaliteedi saab  säilitada ka siis, kui need erasektorist tellida. Tõlgitud õigusaktile ei saa tugineda kui kehtivale. Kehtiv õigus on eestikeelne ja sisaldub Riigi Teatajas. Selle üle, kas ja kuidas edaspidi õigusaktide tõlketerminoloogiaga ESTERMi täiendada, käivad praegu läbirääkimised Eesti Keele Instituudiga.

Järgmisest aastast tellib justiitsministeerium õigusaktide tõlked erasektorist riigihanke reeglite kohaselt ning võrreldavate pakkumiste alusel lähtuvalt turuhinnast. Alates 2010. aastast on aga kavas õigusaktide tõlkeid hakata tellima vandetõlkidelt, kes kõik on läbinud vandetõlgieksami, mille käigus kontrollitakse tõlkeoskuste kõrval ka juriidika üldteadmisi.

ESTERMi lehelt on lugeda: „Õigusterminite  osas on Justiitsministeeriumis loomisel uus eraldi terminibaas”. Peab see jutt paika ja miks on vaja uut ja eraldi terminibaasi? Kuidas see valmib ja kes seda teeb?

Tõepoolest tuli Eesti Õiguskeele Keskuse ühendamisel justiitsministeeriumiga ministeeriumisse üle ka õigusterminite andmebaas, mille  loomist oli keskuses alustatud. See terminibaas sisaldab õigusaktides kasutatud õigustermineid ja on oma olemuselt mõiste-, mitte tõlkepõhine. Tõlkepõhiste andmebaaside puhul täieneb terminikogu sõltuvalt sellest, kas käsil olevates tõlgetes esineb uusi terminineid või mitte. Erinev on ka see, et õigusterminite andmebaas ei sisalda tõlkevasteid,  vaid õigusterminite omakeelseid selgitusi. Õigusterminite andmebaas ei ole veel avalik ja arutatud on ka selle üle, kellele peaks andmebaas ikkagi suunatud olema. Justiitsministeeriumis on väljatöötamisel õigusinfosüsteem, mille eesmärk on koondada kõik õigusinfot sisaldavad süsteemid. Õigusinfo all mõistame siinkohal nii õigusloomeprotsessi  käiku kajastavaid andmebaase, nagu e-õigus, osalusveeb, Riigi Teataja, kuid ka teavet, mis otseselt ei ole menetlusteave, kuid mis on õigusloomega seotud, nagu õigusaktide tõlked, õigusmõisted, seaduste nimetuste lühendid, märksõnastik jne. Seoses loodava õigusinfosüsteemiga on kavas leida parim viis, kuidas ühendada olemasolevad märksõnastikud (nii märksõnastik Riigi Teataja lehel kui ka riigikogus kasutusel Eurovoc) ja pooleli olev õigusterminite baas nii, et neist kasutajatel kõige enam abi oleks.

Ministeeriumis on teoksil programm „Parema õigusloome arendamine”. Minister Lang on rõhutanud seaduste selguse ja arusaadavuse olulisust. Kas seesuguste  spetsialistide koondamine ei tööta mitte parema õigusloome vastu?

Programmil „Parema õigusloome arendamine” on kaks põhilist eesmärki: õiguse kodifitseerimine ja õigusloome tugistruktuuride loomine. Õiguskeelega seondub neist esimene. Kodifitseerimise käigus ühtlustatakse ja süstematiseeritakse õigusloomet valdkondades, kus õigusloome on killustunud  paljude õigusaktide vahel. Sageli on need aktid välja töötatud eri aegadel ega moodusta omavahel seesugust tervikut, mis ühe valdkonna siseselt õiguslikus regulatsioonis olema peaks. Teisisõnu tähendab see seda, et pööratakse tähelepanu ka sellele, et loodavad seadustikud oleksid senisest selgemad ja arusaadavamad.

Projekti raames valmivatele eelnõudele  laieneb ka üldine nõue eelnõusid keeleliselt toimetada. Sellest nõudest kavatsetakse kinni pidada. Toonitamist vajab aga see, et õigusaktide tõlkimisega seotud ametikohad ei ole olnud kunagi seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisega ega ka selle programmiga, mistõttu muudatused tõlkekorralduses õigusloome kvaliteeti mingil moel ei mõjuta. 

Ministeeriumi õigusloome ja õiguskeele talitus tegutseb edasi. Millised ülesanded on õiguskeele talituse lahendada?

Õigusloome ja õiguskeele talituse ülesanne on muu hulgas jätkuvalt kontrollida õigusaktide eelnõude vastavust normitehnikaga ja teha ettepanekuid õigusloome metoodika ning normitehnika üldpõhimõtete kujundamiseks, teha õigusaktide mõjude analüüsi ja toimetada keeleliselt ministeeriumi õigusaktide eelnõusid, samuti teha justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõudele keelelist ekspertiisi.

Lisaks on õigusloome ja õiguskeele talituse ülesanne korraldada ajakirja Õiguskeel (vt http://www.just. ee/23345) väljaandmist. Muudatused  tõlkekorralduses ei mõjuta ajakirja ilmumiskorda ega sisu, milleks on ka edaspidi teoreetilised arutelud õiguskeele arengu ja keelepoliitika teemadel, ülevaated õiguskeelt käsitlevatest teadustöödest, mõttevahetused ja analüüsid õigusaktide keelekasutusest ning õigusloomeks vajalik keelenõu. Ajakiri jätkab ilmumist neli korda aastas justiitsministeeriumi  kodulehel ja üks kord aastas kogumikuna paberkandjal. Tulenevalt ülesandest arendada õiguskeelt on justiitsministeerium aastaid korraldanud õiguskeelepäeva. Ka see ülesanne jääb alles. Järgmine õiguskeele päev tuleb 15. detsembril ning seekord on teemaks eelnõude keeletoimetamine, samuti esitletakse ajakirja Õiguskeel uut kogumikku.