Millised on põhivead

Aili Künstler

Kuna igal eestlasel tuleb praegu ilma naljata olla iga päev tõlkija – nii konverentsidel (sageli muide vabatahtlikult, sest tõlge on olemas), Eesti raadiot kuulates, Eesti televisiooni vaadates ja eesti ajalehti lugedes kui ka filmi-, kontserdi- ja muude plakatite ette sattudes jne, rääkimata arvuti kasutamisest ja vabatahtlikust netis surfamisest – ja keel, millest tõlkida tuleb, on enamasti inglise keel, siis millised on kõige elementaarsemad  vead, mida kõige rohkem tehakse? VASTAB Anne Lange, tõlkija

Ühest keelest teise tõlkimine tähendab ka ühe grammatika väljavahetamist teisega. Inglise keelest tõlkimisel pidagem seejuures alustuseks silmas:

1) inglise keeles on nimisõna ees artikkel, mida võib asendada ka isikuline asesõna.  Eesti keeles artikleid ei ole, ja nii ei ole igale artiklile/asesõnale sõnalist vastet vaja: He put his hand into his pocket. Ta pani käe taskusse. Et keelt on raske tükeldada grammatikaks (mis on öeldud) ja pragmaatikaks (mida on mõeldud), tuleb artikli sisuga arvestada ja lasta sel muuta eesti keele sõnajärge: A woman came out of the house. Majast tuli välja naine. The woman came out of the house. Naine tuli  majast välja.

2) modaalsust (tegevusse või olukorda suhtumist) väljendatakse inglise keeles modaalverbide ja -ühenditega (can, must, be to), eesti keeles ennekõike rõhumäärsõnadega (vist, arvatavasti, ju, küllap): I could come. Ma vist tulen. He can speak. Ta võib rääkida. Ta räägib küll.

3) inglise verbil on aktiiv ja passiiv, eesti verbil isikuline ja umbisikuline tegumood.  Et inglise keeles kasutatakse passiivi hoopis rohkem kui eesti keeles, tuleb inglise passiivlause tõlkimisel sageli kasutada isikulist tegumoodi – eriti kui tegija on lauses otsesõnu märgitud: I was encouraged by the doctor… Arst soovitas mul…

4) eesti umbisikuline tegumood on inglise aktiivi vaste juhul, kui viimane kannab umbisikulist sisu: They say . Räägitakse.

5) kesksõna ei maksa ega saa alati kesksõnaks tõlkida, sest inglise keeles kasutatakse kesksõna sagedamini kui eesti keeles: He was delighted. Tal oli hea meel. He, wearing a hat… Tema, müts peas, …

6) inglise kesksõna ja verbi pöördeline vorm väljendavad sageli samaväärseid tegevusi/ olukordi, eesti keeles kasutatakse des-vormi kõrvalisema mõtte väljendamiseks, s.o  kesksõnaline lauselühend tuleb vahel tõlkida liitlause osalauseks: He stood up leaning out of the window. Ta tõusis ja kallutas end aknast välja.

7) eesti keeles, erinevalt inglise keelest, ei pea aeg ühilduma: näiteks minevikus alanud lause võib lõppeda olevikus: He said he was there. Ta ütles, et on seal.

8) eesti tegusõnal kestvat aspekti ei ole, aga meil on määrsõna „praegu”:  They are playing. Nad mängivad praegu. 9) sõnade kirjapildi sarnasus ei tähenda alati, et sama on ka tähendus: pathetic – haletsusväärne

10) üht ja sama sisu antakse keeliti harjumuspäraselt edasi erinevalt: My son is eighteen months. Mu poeg on pooleteiseaastane.

11) eesti keele sõnajärg on üsna vaba; sõnakorrast sõltub, mis on lauses rõhutatud, kas edasi on antud peamiselt informatsiooni või  suhtumist. Inglise keele sõnajärge tasub kopeerida ainult siis, kui täpselt teada, miks: It was he who answered. Vastajaks oli tema.

12) ka inglise keelest eesti keelde tõlkimisel tuleb tõlkida ennekõike mõtet ja alles siis sõnu, sest „How do you do?” on „Tere!”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming