Millest kõneldi Mauriaci seltsi kollokviumil?

Rolf Liiv

31. III ? 1. IV 2005 toimus Roomas Euroopa François Mauriaci  Seltsi (Association Européenne François Mauriac) kirjanduskollokvium, mille teemaks oli ?Kunst ja kirjandus. Vaateid  euroopa nüüdisautoritele?. Motoks oli valitud Dostojevski ?Idioodist? pärit kuulus lause ?Ilu päästab maailma?. Eesmärgiks oli näidata erinevate kunstiliikide seotust ja nende kajastumist kirjandustekstides. Üritus leidis aset Prantsuse Saint-Louis? kultuurikeskuses Roomas. Selts tegutseb 1987. aastast, sama kaua on peetud ka kollokviume, paariaastaste vahedega ja erinevates Euroopa linnades. Selts on publitseerinud tosinkond raamatut, kuhu koondatakse liikmete ettekanded ja artiklid. Kaks korda aastas ilmub ajakiri Intervoix. Ühingul on ligi 80 liiget 12 riigist. Osal riikidel on oma n-ö saadik (délégué de pays). Eesti saadikuks on Tallinna ülikooli prantsuse keele õppejõud Ada Ruttik, siinkirjutaja on seltsi lihtliige. Peale Euroopa riikide on seltsis esindatud ka näiteks Kamerun ja Mali. See lisab interkontinentaalset mõõdet, tekitades parimas mõttes solidaarsustunnet ja rahvastevahelist sõprust. (Kui see väljend vaid ei oleks nii rikutud sovetiaegsetest konnotatsioonidest...) Seltsi ?peakorter? aga on Prantsusmaal.

Assotsiatsiooni eesmärkideks on: esiteks, euroopa nüüdiskirjanduse uurimine (eriti  vaimsuse aspektist) ja levitamine, pöörates erilist tähelepanu  François Mauriaci loomingule. Teiseks tutvustada ja soovitada oma liikmete teoseid, kolmandaks soodustada lugemist ja kirjutamist (mõeldud muidugi loomingulist kirjutamist).

Kollokviumi avaettekande pidas Michel Bonte Prantsusmaalt. Ta analüüsis, mida tähendas Dostojevski meelest ilu, küsides, kas ei mõista vene klassik ilu all headuse üht vormi. Bonte väitis Dostojevski kuulsat lauset mõtestades, et maailma päästab teatav üleloomulik ilu ning et iga inimene kannab endas seda ilu, et võidelda kurjusega. Marinella Mariani Itaaliast käsitles kirjanduse ja kunstide suhete kajastamist Marguerite Yourcenari teostes. Sabine Badré Prantsusmaalt leidis, et Antoine de Saint-Exupéry ?Inimeste maas? on kõik ilu; saab rääkida isegi postilennu ilust. Kõik ?Inimeste maas? on kutse olemise teostumisele, vaatamata inetusele, ?küürudele?. Ada Ruttiku ettekandes, mis toetus J. Krossi, M. Bulgakovi ja A. Gailiti romaanidest valitud näidetele, lõimusid igikestvad küsimused kirjanduse, kunsti ja elu vahelisest seosest.  Ruttik võrdles meelelise ilu kujutamist sõnakunsti kaudu ja kunsti kaudu laiemas tähenduses ning uuris, kuidas kajastab selline ilu elu. Ruttik tõdes, et ei ole olemas ?suuri? ega ?väikesi? kirjandusi. On ainult üldinimlikud teemad, mida suure ja väikese rahva kirjanikud võivad küll pisut erineva nurga alt vaadelda, kuid lõppkokkuvõttes jõuavad välja ühiste ideede ja väärtusteni.  Oxfordi kirjandusõppejõud Toby Garfitt kõneles Jean Grenier?st, ühest hinnatuimast kunstikriitikust pärast Teist maailmasõda; 60ndail töötas ka Sorbonne?s. Grenier  aitas oma monograafiates ja esseedes publikul mõista nonfiguratiivset kunsti. 

Marie-Louise Scheidhauer Prantsusmaalt tutvustas Jean-Paul Kaufmanni teost ?Võitlus ingliga? ning selle seoseid vastavateemalise piiblilooga Jaakobist ning Delacroix? maaliga. Taras Ivasjutin Ukrainast kõneles Pierre Michonist, kes on oma teostes käsitlenud van Goghi, Goyat ja Watteau?d. Claude Herly Prantsusmaalt rääkis prantsuse kirjaniku Paul Claudeli kunstikriitilistest esseedest. Intrigeerivalt kõlab Claudeli soovitus muuseumikülastajaile: hoida kõrvad sama lahti kui silmad.

Raluca Simon Rumeeniast käsitles kunstiajaloolase Carol Manni 2004. aastal ilmunud romaani ?Don Diego kääbus?. Kollokviumi esimese päeva lõpetas Antonella Leoncini Itaaliast, kes käsitles Daniel Pennaci romaane.

Teisel päeva alguses kõneles Elisa Bricco Itaaliast itaalia kunstist mõnedes prantsuse nüüdistekstides. Olga Ozoliņa (Läti) rääkis kunstist läti nüüdiskirjanduses, keskendudes Gundega Rep?ele. Daniela Fabiani (Itaalia) teemaks oli Jean-Marie Rouart?i looming, kelle narratiivne universum toetub maalikunstile, millest saab romaanikirjutamise tõukejõud ja selle objekt. Nina Nazarova Iirimaalt kõneles tantsu muutumisest rituaaliks Milan Kundera ja Andreï Makine?i loomingus. Tants on ühtaegu sümbol ja stiilivahend, mis aitab väljendada tegelaste tundespektrit: rõõmu ja lootusetust, resignatsiooni ja revolti. Tants on pühitsemine, tants on keel ? keel teisel pool kõnet. Mainigem ka, et Makine on Mauriaci seltsis väga hinnatud autor ja talle on pühendatud kaks kollokviumi, samuti on välja antud kõneka pealkirjaga kogumik ?Andrei Makine: Ida ja Lääne kohtumine?. Meiegi lugejail on võimalik tutvuda selle Goncourt?i ja Médici auhinna laureaadi teosega ?Prantsuse testament?.

Halina Nazarevit?i (Ukraina) ettekande pealkirigi oli poeetiline: ?Kuulda muusikat Anna Ahmatova luuletustes?. Ta käsitles ?Kangelaseta poeemi?, milles poetess põimib oma eluloo ja muusika. Ettekandja väitis, et Ahmatova eripärane stiil ühendab mälestused ja poeetilise musikaalsuse. Margarita ?tern Venemaalt käsitles muusika ja maalikunsti rolli Michel Bonte?i romaanis ?Loire?i liivad?. Patrick Gormally Iirimaalt tutvustas kristliku vaimsusega kirjaniku Jean Sulivani intrigeerivaid kunstialaseid seisukohti. Sulivanile oli pühendatud teinegi ettekanne Mary-Anne Mhainninilt Iirimaalt, tema teemaks oli müstika ja muusika Sulivani loomingus. Monique Grandjean Prantsusmaalt käsitles François Mauriaci suhet kunsti ja muusikaga. Oma nooruses kohtus Mauriac sageli oma kaasaegsete muusikute, kunstnike ja kirjanikega, enamasti de Polignaci salongis. Mauriaci loomingulise kreedona tõi Grandjean välja: ?Minu ambitsiooniks on aidata oma vendi ? just nendele ma kirjutangi.? Esineja mainis ka Mauriaci erilist imetlust Mozarti ooperi ?Don Juan? vastu. Ettekandja rõhutas, et François Mauriaci jaoks oli Kunst Igaviku eelaimdus. Michael O?Dwyer Iirimaalt kõneles Julien Greeni ?Päevaraamatust?. Greeni pessimismi iseloomustab lause: ?Kõik näib mulle asjatuna ja võltsina, välja arvatud mõned maalid, mõned muusikateosed ja mõned poeemid? (sissekanne ?Päevaraamatusse? 1931. aastast). Viimase ettekande pidas Marie-Line Jacquet Prantsusmaalt, kelle teemaks oli Thomas Manni ?Doktor Faustus?.  Lõpetuseks tahaksin tänada Eesti Kultuurkapitali, kelle lahke toetuseta poleks mu osalemine sel teabetihedal kollokviumil võimalikuks saanud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming