Maailmas kõneldakse

Mart Rannut

Ethnologue. 15. trükk, 2005. Raymond G. Gordon jr, (toim). SIL International. Veebiväljaanne www.ethnologue.com  Seda väidab kuulus Ethnologue, mida peetakse keeleteadlaste hulgas kõige täielikumaks ja autoriteetsemaks ülevaateks keelte kohta maailmas. Sellise auväärse staatuse saavutamiseni oli areng küllaltki pikk ja raske, alates mimeograafiliselt paljundatud Ethnologue’i esmatrükist 1951. aastal 10 leheküljel, kus leidus teavet 46 väheuuritud keele/keelerühma kohta. Põhiautoriks oli tollal Richard Pittman, kes vedas projekti selle seitsmenda trükini aastal 1969, kus oli kirjas juba 4493 keelt. Järgnevad kolmkümmend aastat tegutses peatoimetajana Barbara Grimes, viimase väljaande peatoimetajaks on Raymond Gordon. Teose 15. täiendatud ja parandatud trükk ilmus tänavu kesksuvel, hõlmates 1272 lk, võimalus on seda lehitseda ka veebis aadressil www.ethnologue.com. Keelte koguarvu kohta möönab toimetus eessõnas, et keelte täielik koguarv on teadmata, keeled muutuvad ja surevad välja, seetõttu pole elavate keelte arvu täpselt määrata võimalik. Kuna teos kogub ainult määratud andmeid, ei ole tegemist entsüklopeediaga, vaid kataloogiga. Kõrvaltootena esitletakse teoses ka uut keelekoodide kolmetähelist standardit ISO/DIS 639-3, kus eesti keele tähiseks on tuntud ja turvaline est.

Nagu eespool mainitud, kõneldakse Ethno­logue’i andmeil maailmas 6912 keelt, lisaks kasutatakse samavõrra viipekeeli. Teos annab teavet neist igaühe kohta, tuues ära emakeele ja teise keele kõnelejate arvu, kirjaoskuse, peamised murded, vaegkuuljate arvu ja muudki. Teose aluseks on põhjalik andmebaas, mis osaliselt on nii trükis kui veebis avaldatud. Leidub nii statistiliselt töödeldud tabeleid kui ka üle 200 keelekaardi.

Mõningaid huvitavamaid fakte: Ligikaudu viitsadat keelt (497) kõneleb vähem kui viiskümmend inimest. Selle hulgas on ka 204 keelt alla kümne kõnelejaga. Iga kuu sureb just nende hulgast välja keskmiselt kaks keelt. Seevastu üle 100 miljoni emakeele kõnelejaga keeli on teose järgi kaheksa: mandariini (1042 miljonit kõnelejat), hispaania (322), inglise (308), araabia (206), hindi (180), portugali (177), vene (145) ja jaapani (127). Miljonikeeli on kokku 347, kusjuures eesti keel mahub kenasti esimese 300 sekka.

Kõige keelerikkamad piirkonnad on Papua Niugini (Paapua Uus-Ginea), kus viie miljoni asuka seas on kasutusel 830 keelt, ning Vanuatu, kus 180 000 elanikku kõneleb 80 keelt. Sadu keeli on ka Indias, Indoneesias, Filipiinidel ja Nigeerias, kuid seal on ka elanikkond märgatavalt suurem. Enamikku maailma keeli kõneldakse Aasias ja Aafrikas, kummaski kasutuses üle 2000 keele. Euroopas on kokku loetud seevastu 239 keelt, mis moodustab 3,5% keelte arvust, küll aga kõneleb neid keeli üle veerandi maailma rahvastikust.

Vajadust säilitada keeli on seostatud nii bioloogilise liigirikkuse kaitse vajadusega kui kultuuride kaitsega. Geograafiline seos looduse liigirikkusel ja keelte arvul on tõesti olemas, iseasi, kas üks nüüd teist põhjustab. Skeptilisemad keeleteadlased toovad siin “sobivama” paralleeli paikkonna keelte arvu ja kohvitoodangu vahel. Ajalooliselt tundub õigustatud selle seostamine ka kannibalismiga (nt Vanuatul), mille käigus sarnast keelt kõnelevad naabrid nahka pisteti ning sellega järsud keelepiirid tekitati. Samuti pärsib kannibalism liigset agarust naabreid oma jutuga tüütama minna, mis võiks naabrite keeli muidu suhtluse käigus ühtlustada.

Ethnologue’i täpsuse ja korrektsuse kohta on tehtud kriitikat seda rohkem, mida autoriteetsemaks see omataoliste seas tõusnud on. Eriti ebatäpsed kipuvad olema uued rubriigid, nt immigrantkeelte rubriik. Näiteks taanlased märkasid hämmeldusega, et maailmas kõneldakse iu mieni keelt lisaks Lõuna-Hiina Yao piirkonnale ka Taanis. Kust fakt pärit, ei oska keegi öelda.

Väärtteose koostajaks on Keeleteaduse Suveinstituut (Summer Institute of Linguistics, lühendatult SIL) peakorteriga Dallases (Texas, USA), kelle missiooniks ennekõike kristlik misjon. Seega ei ole eesmärgiks olnud teabe kogumine eri keelte kohta, kuivõrd piiblitõlke vajaduse hindamine. Seetõttu on arusaadav lisatud teave piiblitõlke kohta, kus eesti keele rubriigis aastad 1739 – 1995, millega me uhkesti “vanade” ja tuntud keelte hulgas oleme. Töö ise toimub nii, et SILi teadlased töötavad misjonäridena Kolmandas Maailmas põlisrahvaste seas aastaid, tegeldes paralleelselt ka kohaliku keele kirjeldamisega etteantud algoritmi põhjal, mille alusel valmib siis piibli (alguses küll mõne selle osa) tõlge, seda siis koostöös organisatsiooniga Wycliffe Bible Translators või mõne teisega. Tänapäeval on haare laiem, lisaks piibli kirjalikule tõlkimisele dubleeritakse ka kristliku sisuga filme. Olen konverentsidel mitmete SILi teadlastega kokku puutunud, kes on oma kogemustest värvikaid lugusid jutustanud. Näiteks ühel Polüneesia saarel kasutati piibli tõlkimisel keelejuhina kohalikku nõida, kelle põhiampluaaks oli inimeste tervendamine. Kuna teisel oli ka hea “raadiohääl”, kasutati teda filmi “Jeesus” kohalikku keelde dubleerimisel, kus nõial oli au just peategelast dubleerida. Suur oli aga keeleteadlaste imestus, kui järgmise päeva raviseansil kuulsid nad nõia suust loitsude asemel Jeesuse eelmise päeva dublaažist pärit sõnu. Põhjus oli lihtne: nii olevat ravi tüki tõhusam. 

Ethnologue’i tugevuseks on vähetuntud keelte kirjeldused, mille teadustase on hinnatud lingvistide seas. Erinev on ka keele defineerimine, mille suhtluskeskkonnalt eeldatakse mõlemapoolset arusaadavust, jättes muud markerid (puhtlingvistilised, sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised jm) tagaplaanile. See tekitab vastuolusid tavaarusaamaga keelepiiridest.

Kuigi maailmas keelte arv väheneb, suureneb see Ethnologue’is. Aasta 2000 väljaandega Võrreldes on lisandunud 103 keelt, neist valdav osa saadud murrete keelteks ümberdefineerimisel. Tegemist ei ole siiski niivõrd SILi kitsa keelepoliitilise arusaamaga, kuivõrd postmodernse ühiskonna ühe tunnusjoonega, mis nt Hispaanias väljendus mitmete keelte (baski, katalaani jt) tunnustamises ja nende kasutamisele suuremate õiguste andmisel. Sarnane trend on ka meil Eestis, kus võru keel järjest rohkem ilma teeb. Samas on keelte selline jupitamine segadust tekitav, nt araabia keel on jagatud vähemasti 35 eri keeleks, kuigi üldjuhul arusaamiseks seda vaja ei lähe: kõnelejad lihtsalt kohandavad oma idiolekti klassikalise araabia keele toel kaaskõnelejale arusaadavamaks.  

Vaatame üle Eesti kohta käiva materjali, millest suur osa pärit tuntud USA keeleteaduse korüfeelt Bernard Comrielt. Keelte kohta on materjal pärit viimasest rahvaloendusest, välja arvatud vene keel, mille kõnelejate arv 468 216 meenutab aastat 1989. Millest selline ülepaisutus, ei oska arvata. Igal juhul annab see venekeelsete osatähtsuseks 35%, mis on tegelikkusega võrreldes 10% rohkem. Loetletud on kaks põliskeelt, eesti keel ja eesti viipekeel kasutajaskonnaga 1600. Detailsemas kirjelduses on lähtutud 1989. aasta rahvaloenduse andmetest. Seega on arusaadav, et võru on liigitatud murrakuks. Lootust selle seisukoha muutmiseks siiski on, sest lisatud on väide: põhja- ja lõunaeesti keel võivad olla eri keeled. Üldjuhul on keelekeskkonna kirjeldus katkendlik ja ositi väärarusaamu tekitav: nt väidetakse, et enamik põhjaeestlastest räägib igapäevatasandil soome keelt. Vanemad kui 60 ja nooremad kui 20 räägivad natuke vene keelt. Üle 60 aasta vanad oskavad natuke saksa keelt.

Lisatud on ka teave eesti keele kohta välismaal, märkides ära Soome 1993. aasta andmed 6000 eestlase kohta (tänapäeval on see arv julgelt üle kümne tuhande).

Usaldusväärsust mõjutab tugevalt ideoloogia, mille kohaselt suurem kõnelejate arv muudab keele staatuse kõrgemaks. Seetõttu kipuvad esitatud arvandmed tihti tegelikkusest suuremad olema. Näiteks vene keele kui emakeele kõnelejaid on võrreldes nelja aasta taguse trükiga (kus 270 miljonit) alles jäänud vaid 145 miljonit. Samas on lisandunud 110 miljonit vene keele kui teise keele kõnelejat, mida on ehk kolm korda rohkem tegelikust. Mõningaid huvitavaid detaile vene kogukondadest välismaal: Iisraelis on venelasi 750 000 ehk kaks korda rohkem kui Eestis, ka USAs on venelasi rohkem kui Eestis. Kui lisada vene kogukonna Suurus SRÜ maades, jääme oma 340 000 venelasega vene kogukonna suuruse poolest tagasihoidlikult teise kümnesse.

Ethnologue’i vastu huvi tekitamiseks ehk sellest piisab. Head (veebi-) lehitsemist!

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht