Lisandusi 666 tõlgendamisele

Peeter Helme,v?ajakirja Kriteerium toimetaja

7. VII Sirbis kirjutas Hasso Krull arvu 666 piiblis antud ja ebausuga lisandunud tähendustest. Tema artikkel “Ebausu kammitsad” lõpeb tõdemusega: “Valgustatud vaim peaks aga tänapäevalgi vaatama sellele [juhusliku kordumisest tulenevale ebausule – P. H.] kaine analüütilise pilguga, arvestades kindlasti ajaloolist tausta.” Selle tõdemusega saab vaid nõustuda. Rääkides ajaloolisest, samuti kontekstipõhisest taustast, vajab aga Krulli artikkel mõningaid lisandusi, ilma milleta jäävad piiblis esinevad arvu 666 vastuolulised tähendused põhjendamata. Loomulikult on Krullil õigus, kui ta vaatleb Johannese ilmutusraamatus esineva 666 tähendusi poleemikana vanemate usundite arvumaagiaga ning jälitab võimalikke tähendusi Vana-Egiptusse. Ilmselt võiks leida paralleelseid või eellasnähtusi ka näiteks Mesopotaamias, võib-olla ka hetiitide juures, kui aga lugeda Carl Gustav Jungi, siis võiks ka maagiliste arvude tähendused ulatuda ilmselt veelgi sügavamale, nimelt inimkonna alateadvuse hämarasse hälli… Ometi ei tähenda see, nagu oleks piibel või Johannese ilmutusraamat pelgalt “varasemate tekstide kompilatsioon”, millel justkui puuduks oma sisemine loogika. Kindlasti mitte!

Öeldes, et 666 on “hoopis armastuse, mitte hävituse sümbol” ning, et “algsemas” tähenduses esindab ta ιερός γάμος’t, püha abielu, jätab Krull mõned olulised selgitused lisamata, mis on nii ajaloolise kui piibli sisust tuleneva mõistmise koha pealt üliolulised.

Pole päris õige läheneda Johannese ilmutusele, vaatlemata sellega haakuvaid mõtteid muudest Uue Testamendi raamatutest. Seejuures on üks olulisemaid Pauluse teine tessalooniklastele saadetud kiri, eriti aga selles esinev mõiste κατέχων: “Ja nüüd te teate, mis teda takistab, nii et ta saab ilmuda alles omal ajal. Vägivalla saladus on juba toimimas, ainult vahelt peab ära kaduma see, kes teda seni takistab” (Te: 2:6,7). Takistaja, ärahoidja, näiteks saksa keelde vahel tõlgitud kui säilitaja, alalhoidja (der Aufhalter) on üks põnevamaid piibli mõisteid, mille abil Paulus on suutnud kokku võtta inimliku maailma ja aja kesksema nähtuse – hapruse, pideva noateral käimise. Võib omamoodi öelda, et tegu on inimliku elu kvalitatiivse kaheldavuse kvintessentsiga.

Katehon on nimelt see, kelle (või mille) kadumisel inimlikud tõkked ja mõõdukus kaovad… Enamasti tõmmatakse katehoni ja Kristuse vahele paralleel. Ometi ei maksa neid päriselt samastada, pigem tuleks katehonis näha inimese võimet elada õiglast ja tasakaalustatud elu (selliselt on tegu mõistega, mida kannatab kasutada ka väljaspool kristlust). Katehoni kadumist maailmast tuleb aga näha olukorrana, kus υβρις ehk ülbus saavutab ülemvõimu ja loob eeldused antikristuse tulekuks. Selline konstruktsioon on eelduseks ka 666 tasakaalustatumaks ning kontekstipõhisemaks vaatlemiseks.

Äsja kirjeldatud maailmavaate seisukohalt on aga ka tõepoolest võimalik näha 666 armastuse ja püha liidu sümbolina nagu Krull seda teeb. Inimlik olemine on aga nõrk ja vajab katehoni kaitset hübrise esilekerkimise eest, mistõttu võivad ka nii ülevad nähtused nagu armastus ja kahe inimese püha liit rüvetuda – mõelgem või pornograafia levikule, inimihu kaubastumisele ning inimese taandamisele vaid tema kehale, millele siis osavalt üha uusi vajadusi välja mõeldakse. Selliselt mõjub üllatavalt naiivselt Krulli sedastus: “Kuna aga seesama sümbol [666 – P. H.] tähistab ühtlasi seksi, saigi sellest kristlaste jaoks “patu märk”.”

Kristlus on seksis ikkagi näinud mitte halba iseeneses, vaid inimese sellist aspekti, milles ühinevad nii püha kui rüve ning mille kaudu inimese terviklikkus on enim haavatav ja vajab seetõttu ka erilist kaitset. Katehoni kadumisel kaob senine ülevus — olgu selle näiteks või sõna “püha” sisuliselt tähendusetuks muutumine moodsas mõttevahetuses…

Niisiis võis 666 sümboliseerida küll armastust ja püha liitu, samuti olla ka omamoodi jumalik arv, kuid hübrisest nõiutud inimese jaoks need mõisted enam sellisena ei kehti. Nii nagu on kristliku missa vastandina loodud must missa, piibli vastandina must piibel või nagu mitmed satanistlikud rühmitused kasutavad enda meelest Kristuse risti vastandina tagurpidi pööratud ehk Peetruse risti, nii on võimalik äraspidiseks pöörata absoluutselt kõiki inimlikke sümboleid, riitusi ja iseloomuomadusi. 666 tähendustest rääkides tulekski just sellest lähtuda, sest käsitlus maailma antikristuse (kelles ei maksa näha mitte ühte isikut, vaid teatud vaimulaadi ja sellest tulenevate käitumismudelite võitu) eest hoidvast katehonist ning antikristuse tulekut kiirendavast hübrisest ongi ajalooline taust, mida tuleks kaine analüütilise pilguga, samuti piiblit kui tervikteost silmas pidades vaadelda.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming