Leelo Tamm 25. X 1927 – 2. VI 2008

 

Lahkunud on Leelo Tamm, kunagine Tartu II keskkooli ja Tartu kunstikooli emakeele õpetaja, Tallinna pedagoogilise instituudi ja Eesti kunstiinstituudi pedagoogika ja psühholoogia õppejõud, Tallinna pedagoogika uurimise instituudi teadur, Tallinna perenõuandla psühholoog, raadiokuulajate tuttav „Pere ja kodu” ja „Prillitoosi” saadetest, Eesti Rahva Muuseumi ja kirjandusmuuseumi kaastööline, ajakirja Elukiri kauaaegne korrespondent. Leelo Tamm (Kütt) sündis Juurus Atla külas Mardi talus. Õppis Tallinnas Prantsuse lütseumis ja E. Lenderi eragümnaasiumis. Seejärel astus Tartu ülikooli ajaloo- keeleteaduskonda õppima eesti keelt, kirjandust ja psühholoogiat. Pärast ülikooli lõpetamist töötas pisut aega Tartu II keskkoolis ja seejärel Tartu kunstikoolis, kus algaski meie tutvus ning algavad meie mälestused.

Sel kaugel 1957. aastal olime meie viieteist-kuueteistaastased, esimest korda kodust eemal Tartus, oma iseseisva elutee alguses, kunstikooli pedagoogilise osakonna õpilased. Ei mäleta, et keegi meist oleks unistanud õpetajaks saamisest, kunstnikuks tahtsime saada kõik, ning see osakond oli ainuke, kus maalimist õpetati, seepärast olime seal. Ja loomulikult olime vaimustatud sõjajärgse Tartu boheemlusest, see nakatas meidki. Siis, kui boheemluse laine meie pea kohal aeg-ajalt oli kokku löömas, oli õpetaja Leelo Tamm see, kes meid jälle kuivale maale aitas. Tema rääkis meile aususest ja eetikast, tema õpetas meid kuulma emakeele ilu. Heas eesti keeles, ilmekalt, sõnu selgesti hääldades, luges ta meile ette vastilmunud luulet, tutvustas uusi raamatuid. Juba sel karmil ajal – 50ndate lõpus – rääkis ta vaimustunult ennesõjaaegsest kirjanduselust ja kasvatas kirjanduse, oma armastuse kaudu tegelikult meis rahvustunnet. Seda taipasime alles hiljem.

1960. aastal kutsuti Leelo abikaasa, tulevane teenekas sisearhitekt Väino Tamm Tallinnasse kunstiinstituuti sisearhitektuuri osakonda rajama ja juhtima. Aasta hiljem järgnes talle Leelo. Veel aasta pärast oli ka suurem osa meist Tallinnas.

Edaspidi oli meie saatus seotud juba kunstiinstituudis. Siin saime temalt pedagoogiteadmised ja -paberid, nüüd ära tundes, et kõik me ometi kuulsateks kunstnikeks ei pruugi saada. Siit sai alguse meie, täiskasvanud inimeste, kunstnike ja õpetajate eluaegne sõprus ja läbikäimine. Meenuvad jaanipäevad Leelo kodus Aegviidus, kokkusaamised Tallinnas või Saaremaal Viidu külas, kus väitluse mõõgad veel vahedad olid. Meenub endiselt särav Leelo oma 80 aasta juubelipeol läinud sügisel rahvusraamatukogus…

Jääme tänutundes meenutama oma mõistvat, vaimukat ja õiglast õpetajat, head sõpra.

 

Tartu kunstikooli 1962. aasta lõpetajad

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming